Resultadu Fa’an Online ! Salvador Halo Uma Ba Família no Fo Servisu Ba Joven Sira

Imagem : Diretor SAL Shop Salvador Soares do Rosário

SAPNewsTL, Dili : Literasia Digital nu’udar espasu desafiante no dalan ba moris diak sidadaun nian, Liu husi literasia digital bele halo negosiu online, promove produtu sira, asesu livru digital no desenvolve ninia kapasidade intelektual.

Literasia Digital dalan hodi inspira no motiva públiku hatene halo aproveitamentu ba utilizasaun internet liu hosi lee livru online, asesu informasaun, promove produtu no halo negosiu online.

Diretor SAL Shop Salvador Soares do Rojario konta nia parte hahú halo negosiu online iha tinan 2024 no susesu halo uma ba familia, sosa kareta, motor no fó servisu ba joven sira liu hosi faan roupa no sasan elektróniku.

“Ha’u halo negósiu online durante tinan ida, esforsu makas bele halo uma fó ba inan aman no hola motor no kareta. Iha tempu uluk ha’u atu hola deit motor mos susar, depois hanoin atu hadia uma ba inan aman mos susar los maibe ho grasa Maromak nia tulun durante esforsu tinan ida nia laran bele hadia uma ba pai no mãe, bele hola kareta no motor rasik no bele fo servisu ba maluk joven sira ne’ebe laiha servisu”. Dehan Diretor SAL Shop Salvador Soares do Rojario ba SAPNews iha 05/04/2025.

Diretor SAL Shop ne’e hateten, iha negosiu online ne’ebe nia halo estudante barak mak servisu iha fatin refere no bele hola motor durante servisu fulan haat.

“Iha parte negosiu online nian ne’e husi estudante maka barak liu maibe agredese tanba husi Sal Shop nian ema barak maka servisu bele hetan osan liu husi negosiu online ne’ebe servisu hamutuk fulan tolu ka haat sira bele hola rasik motor”.

Salvador husu nia maluk joven sira hodi kontinua aprende barak, badinas no servisu makas hodi uza rasik sira nia kosar-ween tanba susesu mai laos hanesan sorte maibe depende esforsu ema idak-idak nian.

“Ha’u husu ba maluk joven sira atu kontinua aprende barak, badinas no servisu makas hodi uza kosar-ween rasik no halo esforsu barak, tanba susesu la’os mai hanesan sorte ida, maibe susesu depende ba esforsu, konsistente no sakrifisiu ema idak-idak”.

Nia hatutan, “nafatin aprende no iha hanoin atu luta ba prosesu estudu no prosesu saida deit maka ita hakarak halo, hala’o deit ba, liafuan badak husi pai dehan “servisu rasik hodi uza ita nia kosar ween diak liu, duke uza ema seluk nia kosar ween. Keta hateke ba ita nia pasadu maibe hateke ba ita nia futuru, hahu ohin ita aprende no esforsu hodi luta ba prosesu tanba susesu depende ba ita nia esforsu”.

Senadu Jeral UNTL Cejar João

Iha sorin seluk, Senadu Jeral Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL) Cejar João konsidera literasia dijital fornese espasu pozitivu ba públiku hodi asesu livru no publika informasaun ne’ebé benefisia sosiedade, maibe iha mos desvantajen no impaktu negativu ba utilizador sira.

“Literasia dijital fornese espasu importante ba públiku hodi asesu livru, referénsia no publika informasaun interesante sira ne’ebe fó benifisiu ba sosiedade maibe iha mos desvantajen oin-oin, liu liu informasaun falsu, insulta malu no hatun malu”.

Senadu Jeral UNTL husu ba ema hotu hodi utiliza internet ho responsabilidade, nune’e labele insulta no fó sai ema nia privasidade iha media sosial.

“Husu ba ema hotu atu utiliza internet ho reponsabilidade hodi labele insulta ema no fo sai ema ida-idak nia privasidade iha sosial media. Litarasia dijital signifika katak oinsa maka ita halo leitura, asesu livru no asesu referensia sira, ita lee no posting buat ruma ne’ebe maka iha relasaun ho teknologia”.

“Atualmente literasia dijital ne’e ema atu asesu livru ho versaun oin-oin, ita hotu tenke uza media liu liu rede sosial sira ho responsanbilidade, ita mos mantein seguransa ida ne’ebe diak para ita uza media sosial bele asesu buat hotu no publika buat ne’ebe relevante ho sosiedade nia diak inklui iha vantagen ba ita. Ita presiza muda ita nia an husi ne’eba maka para ona hodi uza media sosial insulta ema seluk no publika ema seluk nia privasidade sein konsentimentu husi ema nain rasik”.

Membru APFTL Ambrocio P. Colo

Membru Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste – APFTL Ambrocio P. Colo subliña, rezultadu peskiza APFTL kona-ba utilizasaun internet hatudu foinsa’e barak uza internet ho pozitivu, espasu digital fasilita utilizador bele fan sasan online no hadia mia kualidade moris.

“Relatoriu peskiza kona-ba survei komportamentu adolesente no joven sira uza internet, ita haree barak maka konfesa sai katak sira uza ba dalan diak, maibe iha uitoan laos laiha liu maibe iha labarik balun ne’ebe maka utiliza internet komesa hatene ona informasaun iha fatin balun ne’ebe ema tuku malu, ka halo problema tanba liu husi media ne’ebe fasil ba labarik sira mos hatene”.

Ambrocio rekunhese liu hosi literasia digital mós fasilita ema halo negosiu no buka moris, ne’e hatudu katak utilizasaun sosial media fo vantagem barak ba sidadaun sira.

“Espasu digital, balun utiliza ba buat diak tanba faan sira nia sasan, faan sira nia produtu, joven barak mós komesa faan sasan liu husi online ne’e vantage diak tebes”.

Tuir dadus ne’ebé Mídia Sapnews asesu katak utilizador internet ba plataforma Google, Facebook, Tiktok, YouTube, no Instagram iha Timor-Leste por volta rihun atus haat resin, entre sira maioria jovens no adultu.

Jornalista : Ekipa Kobertura

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )