Tarifa Ki’ik ! TL Sai Pontu Tranzitu Ba Exportasaun, “Lori TL Ba Rai-Naruk?”.

Imajem : Ministru Komérsiu Indústria Nino Pereira iha Indonesia, 11/07/2025. Foto : Warta Ekonomi

SAP News TL : Hafoin forum emprezariál entre Indonézia ho Timor- Leste kona-ba Oportunidade Kooperasaun Komérsiu, Kámara Komérsiu no Indústria Indonézia (Kadin) loke hela oportunidade ba kooperasaun estratéjiku ho Timor-Leste hodi aproveita tarifa esportasaun ne’ebé ki’ik.

Marciana Da Conceição Jurnalis – SAPNewsTL

Prezidente Estadus Unidus Donald Trump estabelese tarifa esportasaun ba Estadus Unidus América (EUA) ba Timor-Leste ho porsentu 10 (10%), enkuantu tarifa ba Indonézia ho pursentu 32 (32%).

Eskema ida ne’ebé diskute mak re-esportasaun, ne’ebé involve haruka sasán husi Indonézia liuhosi Timor-Leste hodi tama iha merkadu EUA ho taxa ne’ebé kompetitivu liu.

Inisiativa ne’e mosu iha Enkontru Mensál Diplomasia Ekonomia ne’ebé hala’o husi Kámara Komérsiu no Indústria (Kadin) Indonézia ba Negósiu Estranjeiru iha Otél Aryaduta, Jakarta, Sesta-Feira 11 Jullu 2025.

Iha forum ne’e hetan partisipasaun husi negosiante sira, funsionáriu Timor-oan sira ne’ebé iha pozisaun aas, no figura ekonomia nasionál sira inklui Ministru Komérsiu Indústria Nino Pereira.

Vise-Prezidente Diplomasia Multilaterál Andi Anzar Cakra Wijaya subliña urjénsia atu aproveita lasu istóriku no jeográfiku sira entre nasaun rua ne’e hodi hametin kooperasaun ekonómika.

“Ami aprende buat barak nu’udar maun-alin (ho Timor-Leste) iha dékada sira ikus ne’e, no ohin ami iha oportunidade hodi aborda saida maka antes hatete ona: katak tarifa sira Trump nian ne’ebé maka impoin iha mundu tomak konserteza bele aproveita hanesan oportunidade ida. Ne’e maka ami esplora hamutuk ho Timor-Leste”, nia esplika iha komunikadu ofisiál ne’ebé maka sita iha loron-sábadu,12/07/2025. Sita Média Warta Ekonomi (kumparan.com)

Andi mós destaka balansu komersiál ne’ebé sei laiha balansu ho Indonézia ne’ebé rejista surplus ne’ebé boot. Tuir nia, balansu komersiál maka krusiál ba relasaun ida ne’ebé saudavel ba tempu naruk.

Entretantu, Ministru Komérsiu no Indústria (MCI) Timor-Leste, Nino Filipus Pereira, afirma katak nia nasaun nakloke ba negósiu Indonézia nian.

“Liuhusi kolaborasaun ida ne’e, ita hein katak emprezáriu Indonézia sira bele utiliza Timor-Leste hanesan pontu tranzitu ba esportasaun ba Estadus Unidus Amérika, nune’e parte rua bele kolleita benefísiu ekonómiku ne’ebé boot liután,” Nino hateten. Sita Média kumparan.com

Aleinde eskema re-esportasaun, Timor-Leste mós prepara hela kolaborasaun iha setór indústria, agrikultura, no peskas, no mós dezenvolvimentu área indústria foun sira ho potensiál ba investidór indonéziu sira.

“Ami iha oportunidade boot ida tanba ami foin maka dezenvolve industriál. Ida-ne’e bele sai hanesan oportunidade atrativu ida ba investidór indonéziu sira”, nia esplika.

Nino fo sai Timor Leste nia intensaun atu hahu esporta produtu ba Indonezia hodi hamenus nia defisit komersial atual.

Iha okaziaun hanesan, ekonomista seniór no Prezidente Komisáriu MIND ID, Fuad Bawazier, subliña importánsia husi Indonézia aprende husi transformasaun Xina nian.

“Husi preparadu hanesan konsumidór ka merkadu, ida-ne’e bele transforma nia-an ba produtór ida ne’ebé konfiável. Saida maka uluk ema hamnasa hanesan halo de’it fósforu no sumbriña flip-flop agora halo buat furak sira,” Fuad hatutan.

Iha komunikadu ne’ebé Mídia Sapnews asesu hosi pajina Nino Pereira “Prego” akresenta katak Forum Negósiu; Oportunidade kooperasaun Komérsiu entre Indonézia- Timor-Leste

Forum ne’e halo abertura husi Vise-Ministra Komérsiu no Ministra Komérsiu Interina Sra. Dyah Roro Esti, iha Gabinete Ministériu Komérsiu Jakarta, indonézia iha Sesta-feira, 11 Jullu 2025.

Forum ne’e hanesan parte ida husi série vizita husi Ministru Komérsiu no Indústria Nino Pereira ba Ministériu Komérsiu Jakarta indonézia.

Vise-Ministra Komérsiu Roro hateten, Timor-Leste la’os de’it sai destinu ba esportasaun maibe sai mos parseiru estratéjiku ba indonézia iha rejiaun ASEAN.

“Komérsiu Indonézia-Timor Leste hatudu tendénsia kreximentu iha tinan lima ikus ne’e, ne’ebé domina hosi esportasaun naun-petrolíferu no gás”. Dehan Vise-Ministra Komérsiu Roro, Sita Média MCI

Forum negósiu ne’e diskute kona-ba oportunidade kooperasaun komérsiu entre Indonézia no Timor-Leste hodi hametin lasu ekonómiku no esplora kolaborasaun potensiál sira iha setór oioin inklui komérsiu, investimentu, no dezenvolvimentu empreza ki’ik no médiu (MSMES).

Ligadu ho notisia ne’e, Padre Mouzinho Pereira Lopes kestiona karik kooperasaun ne’e bele lori Timor-Leste ba rai-naruk

“Lori Timor-Leste ba rai-naruk ? Desde Soeharto, Indonesia nia Diplomacia sempre problemática ho rai-boot sira. Ho TL mos Indonesia hela iha kotuk. Problema Indonesia nian la’os deit tamba pengaruh hukum islam iha nação laico ne’e, maibé mos Direito humano, corrupção, etc”.

Konaba International Trade ka Bilateral trade ho Indonesia atu tembus pasar bebas ne’e, haré ba Indonesia sedang akan menunggangi Timor-Leste sebagai kudanya, karena diplomasi indonesia dengan negara² besar, sekali lagi: problematik sejak dulu. Senhor Ministro hanoin kle’an ona? Decide ona ka oinsa?

“Keta haluha Indonesia ne’e membro BRICS nebé la familiar ho USA no UE. USA mak rona, katuas Trump “maubulak” hatún sanção ki’ik oan ida de’it mos, TL sa’e rai kedas, no Indonesia sei dehan, “senjata makan tuan”. Hakerek Padre Mouzinho iha China, 15/07/2025

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )