Xanana Konsidera Papel Siénsia & Teknolojia Bele Hadia Povu Nia Moris & Kria Oportunidade Foun

Imajem : Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha CCD Segunda-feira, 24/08/2026. Foto : Média PM

SAPNewsTL, Dili – Durante partisipa abertura ba Science for Development Summit 2026, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu Timor-Leste atu hametin koñesimentu, kapasidade no edukasaun siéntifika hodi enfrenta mudansa teknolojia no promove dezenvolvimentu nasional.

‎‎Primeiru-Ministru Xanana Gusmão hateten siénsia no teknolojia iha papel importante hodi hadi’a povu nia moris. ‎‎“Siénsia no teknolojia iha papel importante atu hadi’a moris povu no kria oportunidade foun ba Timor-Leste.” Dehan Primeiro Ministro Kay Rala Xanana Gusmão liu husi Diskursu iha CCD Segunda-feira, 24/08/2026.

‎‎Nia subliña, Timor-Leste la bele husik iha kotuk iha dezenvolvimentu teknolojia liuliu ho avansu lalais iha área hanesan Inteligénsia Artifisiál (AI), bioteknolojia, komputasaun no medísina.

‎‎“Timor-Leste la bele husik iha kotuk iha era teknolojia foun, tanba dezenvolvimentu iha área siénsia no teknolojia la’o lalais tebes liuliu iha área hanesan Inteligénsia Artifisiál (AI), bioteknolojia, komputasaun no medísina.”  Nia subliña.

‎‎Xanana informa, AI bele ajuda Timor-Leste iha saúde, edukasaun, agrikultura no negósiu, maibé nia alerta ba parte hotu presiza komprende mos risku sira hanesan fraude, desinformasaun no ameasa ba soberania.

‎‎”Inteligénsia Artifisiál bele fó benefísiu ba Timor-Leste, liuliu iha setór saúde, edukasaun, agrikultura no negósiu. Maibé, governu no sosiedade presiza komprende risku hosi teknolojia ne’e, inklui fraude, desinformasaun no ameasa ba soberania.” Nia Informa

‎‎Primeiru-Ministru mós husu atu hametin edukasaun siéntifika no téknika, dezenvolve kapasidade universidade sira nian. “Ita presiza hametin edukasaun siéntifika no téknika no dezenvolve kapasidade universidade sira atu prepara juventude ba dezafiu iha futuru.” Xanana Haktuir.

‎‎Xanana apela ba partisipante no konvidadu internasionál sira atu fahe koñesimentu no esperiénsia ho Timor-Leste hodi ajuda nasaun komprende dezafiu no oportunidade iha era siéntifika no teknolojia.

‎“Konvidadu internasionál sira tenke fahe koñesimentu no esperiénsia ho Timor-Leste, atu ita bele komprende di’ak liu dezafiu no oportunidade iha era foun ne’e.” Nia husu.

‎‎Xefe Governu hateten katak, durante tinan 24 liubá, povu Timor-Leste luta ba soberania tanba fiar katak Timor-Leste iha direitu atu determina nia futuru rasik, maibé independénsia la’ós de’it kona-ba iha bandeira, hino nasionál no kadeira iha Nasoins Unidas.

“Independénsia tenki fo dalan bai ta atu Hadia povu nia moris, presiza kuidadu saúde no edukasaun ne’ebe diak liu, iha seguransa ai-han no agrikultura ne’ebe produtivu, ekonomia ne’ebe fo servisu no oportunidade ba joven sira”.

Nia mós konsidera falta ema ho abilidade no perísia espesializada hanesan dezafiu ida ba Timor-Leste, tanba nasaun ne’e sei presiza tempu atu forma médiku, enjeñeiru, sientista, profesór, komersiante no espesialista sira seluk.

“Siénsia muda saida mak ema sir abele halo, ba Timor-Leste ne’e importante tanba ita nia barreira boot id aba dezenvolviemntu makai ta-nia falta ema ho abilidade noperísia espesializada”. Nia dehan

Tuir Nia, investimentu ba ema kontinua sai importante, tanba teknolojia foun bele ajuda hadi’a kapasidade ne’ebé ema iha ona no fó asesu ba koñesimentu ba ema barak liután.

Nia fó ezemplu intelijénsia artifisiál (AI), ne’ebé bele ajuda profisionál saúde asesu ba koñesimentu médiku, ajuda ema asesu ba koñesimentu iha lian-inan sira no ajuda agrikultór sira uza informasaun sientífika kona-ba ai-horis no kondisaun tempu.

AI mós bele ajuda emprezáriu joven sira ne’ebé iha ideia maibé laiha rekursu atu emprega kontabilista, programadór, tradutór, peskizadór ka konselleiru marketing.

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta mós hato’o boas-vindas ba peritu globál sira no subliña katak Timor-Leste tenke evolui hosi konsumidór koñesimentu ba kriadór koñesimentu, liuhusi integrasaun siénsia no enjeñaria lokál.

“Simeira ne’e la’os deit halibur malu maibe hanesan deklarasaun ida katak Timor-Leste pronto atu hakat liu hosi konsumu kunhesimentu hodi kria kunhesimentu”. Hatete Xefe Estadu Jose Ramos Horta

Timor-Leste tenke transforma diversidade naturál no umana ne’ebé iha ba solusaun iha área agrikultura, saúde, edukasaun no prosperidade sustentável, ho joven sira nu’udar parte importante ba futuru nasaun.

Simeira Siénsia ba Dezenvolvimentu 2026 mak inisiativa hosi Prezidente José Ramos-Horta, ne’ebé nu’udar Laureadu Nobel ba Pás tinan 1996. Simeira ne’e halibur laureadu Nobel, manan-na’in Prémiu Turing, sientista, inovadór, pensadór, edukadór, peskizadór no líder sira hosi mundu tomak.

Simeira ne’e mós sai parte hosi série eventu nasionál estratéjiku sira iha fulan Agostu 2026, ho objetivu atu eleva Timor-Leste nia perfil internasionál no promove dezenvolvimentu sustentável liuhusi edukasaun, diplomasia no kooperasaun internasionál.

Simeira ne’e iha mós expozisaun ne’ebé loke ho espozitór liu 70 hosi eskola, universidade, instituisaun governu, parseiru seitór privadu no organizasaun dezenvolvimentu sira. Expozisaun ne’e inklui projetu estudante sira hosi eskola iha munisípiu sira, inklui EBC St. Antonio Teulale-Baucau, ESGP Nino Konis Santana Lospalos no Colégio de Santo Inácio de Loiola Kasait.

Peskizadór universitáriu hosi Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), Universidade Katólika Timorense (UCT) no Institutu Teknolojia Dili (DIT) mós partisipa hodi hatudu projetu no demonstrasaun iha área enjeñaria agríkola, siénsia saúde no formasaun profesór sira.

TAGS
Share This

COMMENTS