CI Apresia  PN Aprova Loron 16 Outubru Nu’u Loron Nasionál Liberdade Imprensa

Imagem Komferensia konsellu Imprensa Iha Salaun CI Dili, 25-05-2022. Foto : Jornalista Sapnewstl

Dili – Presidente Conselho Imprensa(CI)Virgilio da Silva Guterres fo apresiasaun ba debate iha Parlamentu Nasional ne’ebe  Aprova liu husi resolusaun parlamentar loron 16 fulan Outubru nu’udar loron nasional ba liberdade imprensa tanba ida ne’e esforsu naruk durante ne’e comunidade Media sira halo hahu kedas iha 2000.

“Ami diskute kona ba data sira ne’e ikus mai hotu-hotu konsege hili dia 16 de outubro nu’udar loron nasional ba liberdade imprensa no conselho imprensa haktuir mandatu husi organizasaun sira ne’e no mos jornalista sira hodi lori buat ne’e ba orgaun estadu hodi aprova.” Dehan Virgilio Da silva Guterres ba Jornalista iha Nia kna’ar fatin Conselho Imprensa(CI)Quarta Feira (25/05).

Nia fundamenta, Iha diskusaun ne’e akontese ne’e iha processo konsulta no jornalista barak mos informa tanba sa la hili loron seluk no fali loron 16 de outubro no proposta barak mosu Kosellu Imprensa buka atu atende data sira ne’ebe importante iha media nian no balu propoin katak kona ba publikasaun boliting suara ne’ebe publika iha periodu iha kolonial ninian no balu tau loron jornalista mate Sambiltunes Agus Mulaua Robertong no nia presensa mai

“Depois konsulta sira ne’e barak liu konkorda ho 16  no razaun tanba  iha loron 16 de outubro ne’e ninia eskema laos de’it Jornalistika hanesan asasinatu ida maibe mos nia sai hanesan iha nia politika ne’ebe bo’ot tebtebes tanba invasaun militar  indonesia ou invasaun ne’ebe hahu ho luta halo povu Timor tomak hamrik atu luta hahu ho asasinatu jornalista nain (5) iha Balibo iha dia 16 de outubro.”Nia Hatutan.

Nia fundamenta, invasaun ba rai Timor laos hahu iha dia 7 de Dezembro maibe Fulan Setembro Outubro ne’e invasaun tama ona iha ita nia rai no politikamente mos asasinatu jornalista sira ne’e momentu ne’eba militar Indonésia uja asasinatu ne’e hanesan teste ida ba mundo internasional.

“Bainhira jornalista sira ne’e mate Indonésia sira hakarak hatene reasaun husi Aùstralia ne’e saida no reasaun husi Nova Zelandia saida,  Inglaterra no Reinu Unidos saida tanba nia sidadaun sira ne’e mak mate tamba laiha reasaun ne’ebe forti husi nasaun sira ne’e entaun Indonésia konsidera katak posibilidade Aùstralia, Nova Zelandia no mos Reinu Unidos hanesan lampu verde ba indonesia atu kontinua ninia asaun militar mai halo invasaun iha Timor.”Tenik Nia.

ʺJornalistikamente mos hanesan akontese kualker konflitos parte sira ne’ebe involve iha funu hakarak oho jornalista ho objetivo atu taka lia los no taka verdade liuliu militar Indonesia hanoin katak oho jornalista nain (5) ne’e sira bele taka sira nia intensaun aat ne’ebe mai halo invasaun ou ameasa atu aneksa Timor nia intensaun ida ne’ebe prova depois de tinan 2004 liu ba prova katak lia los ne’e labele mate no ita bele oho jornalista sira maibe ita la oho lia los no ita bele hakoi jornalista sira maibe ita labele hakoi lialos.״ Nia hakotu

Jornalista : Absalão da Costa Lopes

Editor : Sergio Delekuar

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )