Dalan Ba Ekonomia Azul, Fakuldade Agrikultura UNTL Selebra Loron Mundial Oseanu

Dalan Ba Ekonomia Azul, Fakuldade Agrikultura UNTL Selebra Loron Mundial Oseanu

SAPNewsTL, Dili: Relasiona ho Loron Mundial Oceanu, Universidade Nasionàl Timor Lorosa’e (UNTL) nia Fakuldade Agrikultura, Departamentu Siénsia Pescas e Marinhas realiza Semináriu Nasionàl hodi komemora Loron ne’e ho tema Aksaun Koletiva Ba Ekonomia Azul Iha Timor-Leste

Iha Intervista Reitor UNTL João Soares Martins haktuir Loron mundial ba oceano nian, Então UNTL husi Faculdade Agrikultura Organiza workshop ida né atu bele Fo hanoin Ema Hotu importânsia husi oseanu Ka tasi liliu Proteje

“Ohin UNTL Realiza Workshop hodi Selebra Loron Mundial Oseanu, fo fanun ba Ita hotu importânsia kona ba ita nia oseanu ou tasi nu’udar ita hotu hatene katak esforsu mundial tomak ba kestaun ekonomia Azul liu husi Desenvolve Rekursu sira iha Tasi, então ida ne’e importante teb-tebes porque ita hatene katak ita nia tasi ita tenke kuidadau didiak”. Tenik Magnífiku Reitor UNTL João Soares Martins ba Jornalista Sira iha Auditorium Fakuldade Engenharia UNTL Hera, 07/06/2023

Reitor UNTL ne’e hatutan, impaktu husi mudansa klimátika ne’e mak afeta ba tasi hotu então sidadaun hotu iha responsabilidade para atu bele Kontribui no mantém tasi ne’ebe mak saudável

“Importante teb-tebes para ita hotu hotu fo ita nia hanoin dignu oinsa atu bele reserva no kuidadu ita nia tasi, nune’e bele fo benefísiu hikas mai ita rekursu tasi laran nian Hanehan ikan, Boek ninia produto sira ka animal sira iha tasi laran, au mesmo tempo tasi nia kontribuisaun mos ba desenvolve ekonomia nasaun nian através de turismu no Rekursu sira iha Tasi”. Nia Reforsa

João mos fo Parabéns ba Departamentu Siénsia Pescas e Marinhas ne’ebé kada tinan sempre selebra loron mundial oseanu

“Parabéns ba Departamentu Siénsia Pescas e Marinhas No Faculdade Agrikultura ne’ebe maka tinan tinan nunka falta selebra loron oceano internacional nian para Nune’e ita hotu nasaun Timor Leste, ita nia tasi mak haleu ita então ita bele aproveita didiak bele sai hansan fonte de rekursu ekonomia ba Nasaun nian, Nune’e ita labele depende demais ba ita nia mina no gas”. Dehan Reitor UNTL

Nia akresenta, “Grasa ida Ne’ebe, se ita bele desenvolve ekonomia tasi nian aproveita rekursu iha tasi para ajuda ita nia ekonomia nasaun nian, importante teb-tebes para oinsá ita bele maximiza rekursu tasi nian atu fo benefísiu ba estadu no população tomak”. Nia Hatete

Iha Fatin hanesan, Dekanu Fakuldade Agrikultura Vincente Colo haktuir Objetivu fundamentu husi Semináriu ne’e hodi fo relembrasaun ba Akadémiku sira kona ba importânsia husi Tasi no maksimiza rekursu sira iha Tasi laran

“Objetivu prinsipal husi ita nian serimonia oinsa ita relembra fali, liuliu akadémiku sira no mos ita nia populasaun fo importansia kona-ba oinsa Labele soe foer iha tasi, no soe foer arbiru oinsa ita maksimiza ita nia rekursu tasi nian, ita espera bele atensaun hanesan akademiku fakuldade agrikultura no peska hodi haree ba oin”. Tenik Dekanu Fakuldade Agrikultura Vincente Colo

Diretor Departementu Siénsia Pescas e Marinhas Afonso konsidera Konsiénsia Komunidade Sira ne’ebe hela Besik Tasi sei mínimu, tan ne’e tenki Konsensializa sira hodi Kuidadu Tasi ne’ebé mos ba ema hotu

“Ita halo atividade lubuk ida ona, atividade ne’e ita halo ohin loron mai hamutuk iha ne’e oinsa atu fo konsensia ba populasaun no komunidade sira ne’ebe hela besik tasi, oinsa ita kuidado ita nia tasi ho di’ak, ita hotu katak tinan-tinan ita halo serimonia laos ko’alia de’it maibe ita haree tópiku ohin presiza asaun bele halo buat ruma atividade ligasaun ho tasi nian”. Afonso teni

Afonso, mos salienta “Rekursu tasi barak ita presiza toma atensaun tanba asaun ne’ebe konkretu, asaun ne’ebe koletivu laos peskas de’it no laos NGO laos governu no ita hotu-hotu entidades presiza ita Nia atensaun ba rikusoin, Oinsa ita prezerva no oinsa ita observa rikusoin sira bele explora atu sustenta ita nia moris familia no dezenvolvimentu ekonomia”.

“Ita nia rekursu ida ne’ebe ohin loron ita seidauk simu ho maximu tanba ita seidauk hetan energia no sustenta hodi oinsa bele uza iha rai ida ne’ebe kompanha bot hodi bele kaer ita nia ikan iha tasi”. Afonso husu

Diretor Departementu Siénsia Pescas e Marinhas ne’e informa, Bazeia ba Peskija barak ne’ebe Hala’o hatudu katak aí-parapa Hahú destrói Ona, nune’e tenki sensibiliza Komunidade hodi Labele estraga

“Durante ita peskija ne’ebé iha liuliu ba aiparapa ne’e destroi daudauk ona, halo aiparapa tasi nian oinsa ita bele haree kondisaun iha parte norte no sul, ita bele rekolha halo estimasaun ba kondisaun sólidu ne’ebe mai husi instante oinsa halo tratamentu kazu no labele fo impaktu ba ita nia estudante universidade sira”.

“Haree ita nia lixu diversidade, ita nia rikusoin iha tasi laran ida ne’e mak impaktu makas liu iha ita nia kondisaun,ita buka hatene ida ne’e oinsa ita dezamina ita nia povu, transmite formasaun ba komunidade tasi ninin atu nune’e sira bele fo atensaun ba ita nia espesis ameasadu sira bele minimiza kondisaun solidu, labele minimiza impaktu diversidade tasi laran no tasi liur”. Nia Hakotu

Jornalista: Esmeralda da Silva

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus (0 )