KI Husu Públiku Asegura Liberdade Imprensa & Expresaun

Imajem : Prezidenti Konselu imprensa, Otelio Ote hamutuk ho konseleiru/a CI iha Salaun (CI), Kintal Bo’ot, Sexta, (03/04/2024). Foto : Media KI

SAPNewsTL, Díli – Iha ambitu komemora loron mundial Liberdade Imprensa, Konsellu de Imprensa Timor-Leste (CI sigla Portugués) bolu atensaun ba publiku, no ukun na’in sira asegura nafatin liberdade imprensa no liberdade espresaun iha Timor-Leste ne’ebe konsagra ona iha Kontituisaun RDTL Artigu 40 no 41.

Konseleira Konselu de Imprensa Timor-Leste Isabel Fernandes haktuir, loron tolu (3) fulan Maiu nu’udar loron mundial liberdade imprensa ne’ebe proklama ofisialmente husi konsellu jeral Organizasaun Nasoins unidas (ONU) iha tinan 1993 bazeia ba rekomendasaun husi enkontru jeral UNESCO iha tinan 1991, nu’udar resposta ida ba deklarasaun WINDHOEK ne’ebe organiza husi grupo Jornalista Afrika iha tinan 1991.

“Loron importante nu’udar instrumentu ba prinsipiu basiku liberdade imprensa liga ho pluralismu no independensia midia, komemorasaun ne’e hanesan mos resposta importansia ba asegura liberdade imprensa iha mundu inklui iha Timor-Leste.” Dehan Konseleira Konselu Imprensa, Isabel Fernandes ba jornalista sira iha Salaun (CI), Kintal Bo’ot, Sexta, (03/04/2024)

Konselleira orgaun reguladora média nasionál ne’e akresenta, iha tinan ida ne’e konselu imprensa foti pasu konkretu liu tan hodi hatan ba tema mundial loron liberdade imprensa maka “Jornalismu Hasoru Krize ambiental”ne’ebe sei sai foku diskusaun prinsipal iha konferensia internasional forum dialogu de Dili ba dala 6 ne’ebe sei halao iha 10 de maiu tinan ne’e.

“Iha ita nia nasaun timor-leste aktualmente liberdade imprensa no liberdade espresaun la’o diak ne’ebe haforsa ho relatoriu ne’ebe publika husi reportangen sem fronteira (RSF) iha Tinan 2023 ne’ebe rekoinese Timor-Leste tama iha kategoria liberdade diak okupa numero 10 husi nasaun 180 husi sira seluk, maske nune’e Timor-Leste labele orgulhu deit ho numeru ne’e maibe presiza hadia parte fraku hirak ne’ebe sei existe hela nasuan Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL)”.

Isabel informa, desde 2017 to’o 2023 (CI) registadu ona jornalista ne’ebe hetan ona karteira profesional husi konsellu de imprensa Timor-Leste hamutuk 405, ne’ebe ativu 322 kompostu husi Jornalista Mane 209 no feto 133, entaun numeru ne’ebe pendente hamutuk ema 83, enkuantu midia ne’ebe registu ona iha konsellu de imprensa hamutuk 48.

Konsellu de Imprensa Timor-Leste bolu atensaun ba publiku, no ukun na’in sira asegura nafatin liberdade imprensa no liberdade expresaun iha Timor-Leste

“Konsellu Imprensa de Timor-Leste estabelese bazeia ba Lei komunikasaun sosial, Nú :5/2014 Liu husi dekretu Lei Nú:25/2015 bolu atensaun ba publiku, ukun nain sira Jornalista inklui responsavel orgaun no meius komunikasaun sosial atu ita hamutuk asegura nafatin liberdade imprensa no liberdade espresaun iha Timor-Leste ne’ebe konsagra ona iha Kontituisaun RDTL Artigu 40 no 41”.

 

Iha ambitú importante ne’e, KonseleiraKI ne’e husu ba jornalista no ekipa serbisu redasaun midia atu kontinua mantein profisionalismu no hakruk ba kodigu etika jornalista. Enkoraja maluk Jornalista no media mantein independensia no imparsiasialidade atu publiku labele lakon sira nia direitu asesu ba informasaun ne’ebe kualidade nu’udar direitu Fundamental ne’ebe konsagra ona iha konstitusional RDTL.

Fernandes mos husu ba orgaun komunikasaun sosial sira hodi kria kondisaun adekuadu ba jornalista sira hodi garantia sira nifunsionamentu servisu no editorial ne’ebe sein intervensaun husi poder politika no ekonomika.

“Husu ba orgaun meius komunikasaun sosial atu kria kondisaun serbisu ne’ebe adekuada ba jornalista sira hodi ezerse sira nia serbisu no mos asegura serbisu redasaun ne’ebe independente sein intervensaun poder politiku no poder Ekonómiku”.

Aleinde ida ne’e, konseleira orgaun reguladora, média nasionál ne’e husu mos ba sekretariu estado Komunikasaun sosial (SEKOMS) hodi prioritiza kapasitasaun rekursu humanu no sekretariu estado Formasaun profisional no Emprego (SEFOPE) atu kria politika hodi konsidera salariu minimu ne’ebe dignu ba Jornalista sira.

 

“Husu mos ba sekretariu estado Komunikasaun Sosial fo prioridades ba eleva kapasidade rekursu umanu iha sektor komunikasaun sosial inklui kria lei ka lejislasaun hirak ne’ebe bele asegura nafatin liberdade imprensa no liberdade espresaun iha Timor-Leste”.

Iha komemorasaun loron mundial Liberdade Imprensa ne’e, CI apela ba ukun nain sira atu kria konsisoens ba haburas liberdade imprensa no liberdade liberdade espresaun nu’udar dalan importante ba haburas demokrasia ne’ebe dignu.

“Husu ba públiku no ukun nain sira atu resposta profisaun jornalismu no midia iha Timor-Leste ne’ebe asume papel importante nu’udar papel importante ida ba Demokrasia iha Timor-Leste. Ba publiku no responsavel instituisaun estadu wainhira iha kazu ne’ebe liga ho prodotu jornalistika ho opta alternativa atu resolve ho dalan mediasaun tuir Lei Komunikasaun Sosial antes lori ba tribunal nu’udar meius atu haburas liberdade imprensa”. Nia husu

Tuir informasaun ne’ebe SAPNews asesu katak index ranking reportajem sein fronteira (RSF) liberdade imprensa Timor Leste tun ona husi top 10 ba top 20 iha tinan tinan 2024. nune’e Assosiasaun Jornalista Timor-Leste (AJTL) preokupa tanba kauza husi notifikasaun judisial, makaer ukun sira nia intervensaun ba kobertura midia iha instituisaun estadu sira.

Jornalista : Eleonora Fátima dos Santos

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )