Konsolida Forsa Trabalhu, MCI Hakarak Hasa’e Produsaun & Hamenuz Importasaun

Konsolida Forsa Trabalhu, MCI Hakarak Hasa’e Produsaun & Hamenuz Importasaun

SAPNewsTL, Dili : Ministru Comerciu e Indutria (MCI) Filipus Nino Pereira realiza sorumutu alargada ho Funcionáriu Públíku Ministériu Komersiu no industria, Durante enkontru MCI haree kapasidade Funsionáriu sira no oinsa garante ezekusaun ne’ebe kualidade iha governu dasia

MCI Filipu Nino Pereira haktuir sorumutu ne’e hodi haree servisu ne’ebe la’o durante ne’e no planu ne’ebe sei hala’o iha tempu mai

“MCI halo enkontru alargada ho funsiunariu permanentes sira, atu hare servisu sira ne’ebe mak la’o ona, no servisu balu ne’ebe planea hela ba 120 dias nian, ita presija konsolida forsa traballu ministeriu nian atu hare oportunidade ne’ebe mak ministeriu iha, hodi bele aproveita rekursu hotu ministeriu nia iha hodi alkansa programa aktividades ne’ebe mak planu hela ona”.Tenik MCI Filipu Nino Pereira ba Jornalista hafoin enkontru iha Dili, 31/08/2023

Governante ne’e hatutan, enkontru refere mos haree ba prosesu balu ne’ebe mak la’o ona durante 60 dias, iha ona programa Guvernu IX nian, komponente importante mak funsionariu sira, tanba ne’e mak tenki sura partisipasaun ativu husi funsiunariu sira, husi kargu xefi sira no ida ne’e mak ministeriu nia riku soin, agora tempu ona para haree kapasidade funsiunariu sira

“Hanoin hakarak implementa iha 120 dias tan, no planu sira mak ita prepara ba 2024 no tinan hirak ne’ebe sei tuir mai tan, Ministériu sei prepara retiru ida hodi hare planu asaun annual ba 2024, tantu ba programa atividades inklui mos orsamentu, ita laos duni deit mak kuantidade husi ezekusaun ne’e rasik ita mos presija hare kualidade husi ezekusaun, presija orienta ba funsionariu sira”.Nia dehan

Ministru ne’e mos preokupa produsaun la maksimu iha nivel nasional halo empreza balun sei hatama tomate no produtu sira seluk husi rai liur

“Ita nia produsaun la dun maximu iha nivel nasional, empreza balu sei hatama hela Tomate ou produtu sira seluk husi rai liur, ida ne’e dejafia ita nia agrikultor sira, dejafia mos MCI atu hare asuntu ne’e ho seriedade, maske ita nia merkadu livre maibe, nafatin halo intervensaun maximu no seriu katak sasan sira ne’ebe ita produs ona ita lapresija hatama mai”.

“Karik iha posibilidade halo regulamentu ne’ebe mak fo protesaun, no sasan sira ne’ebe tama mai mos sei husi fronteira liu husi karantina, ita labele hamate karik iha atividade importasaun ne’ebe mak mai iha ita nia nasaun, ema nia nasaun exporta produtu sira ne’e mai ita nia nasaun, sira iha sertifikasaun ne’ebe mak sira hetan antes sira hatama sasan sira mai ita, ministeriu komersiu asegura deit prosedimentu ne’ebe la’o legalmente”.

MCI mos enkoraja agrikultor sira hodi hasa’e produsaun, tanba produsaun rai laran sei menuz susar atu hapara importasaun no halo exportasaun

“Sasan sira ne’e bele tama mai, maibe importante liu mak oinsa ita enkoraja agrikutor sira, nune’e ita nia produsaun tenki sa’e maske ita koalia kona-ba ita nia produsaun ita atu halo exportasaun, karik ita iha produsaun ho tonelada 10 maibe produsaun tuir mai fali menus se menus signifika ita labele domina ita nia merkadu iha rai laran oinsa mak ita atu hapara importasaun no halo exportasaun”.hateten Ministru

Entertantu, Ministru Komersiu industria afirma atu garante susesu tenki ho ekipa tanba nia konsidera laiha Superhero maibe iha deit mak Superteam ne’ebe mak bele asegura politika ministeriu nian, espanda merkadu, Promosaun ba infraestruturas nian iha parte komersi no industria

Jornalista : Anina Martins

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )