Papel Jornalista Iha Mundu Jornalizmu

Papel Jornalista Iha Mundu Jornalizmu

SAPNewsTL, Dili : Perspektiva Xefe Redasaun Midia SAP News Timor-Leste (SAPNewsTL) Marcela da Costa kona ba Papel Jornalista iha Mundu Jornalizmu, Xefe redasaun ne’e konsidera papel midia krusial tebes iha prosesu konstrusaun estadu de direitu no demokratiku.

Uluk knana’in, mídia hanesan orgaun komunikasaun sosial ne’ebe eziste ho forma ida atu bele defende no garante liberdade expresaun no liberdade imprensa iha sosiedade Timor Lorosa’e, mídia asume responsabilidade hodi haklaken ka promove direitu ema nian, lialos, paz, unidade, fraternidade, solidariedade, dezenvolvimentu no bem estar komun sosiedade nian liu husi servisu jornalístika ka knar jornalista sira nian.

Papel katak knar, servisu, funsaun, dever, responsabilidade no integridade ida ne’ebe atribui ba ema ka grupu ida, iha ne’ebe bele hala’o ninia funsaun hodi realiza objetivu individu tantu komun ne’ebe hatur hamutuk liu husi planeamentu liliu hanesan midia bele konkretiza liu husi polítika redasaun visionáriu no serteza.

Jurnalizmu hanesan ramu ida husi siensia sosial/komunikasaun ne’ebé konsentra liu ba hasa’e abilidade peskiza, halibur dadus, prosesa, interpreta,  no públika notisia ba públiku, enkuantu Jornalista mak autor ka ema ne’ebé halo kobertura ka peskiza, halibur dadus, prosesa no públika notisia ba públiku.

 

Papel jornalista krusial no sai fator importante ba dezenvolvimentu sosial, polítika, ekonomia, kultura no dezenvolvimentu oioin ho kualker forma iha mundu global iha era agora no futuru mai.

 

Tuir Sosiolojista Já Tuchman (1993) husi Itália konsidera jornalista dezempeñu sira-nia atividade jornalístika ne’ebe profisionál. Nia lista estratéjia balun ne’ebé sira mobiliza hodi hatudu katak sira halo diferensa entre sira-nia hanoin no sira-nia relatóriu.

Jornalista sira aprezenta versíkulu oioin husi realidade ne’ebé hanesan; sira aprezenta evidénsia adisionál hodi bazeia ba faktu ida, sira uza instrumentu atu hatudu katak jornalista la fó versaun ida-ne’e, maibé sira fó sai faktu sira ne’ebé importante liu; sira aprezenta uluk faktu sira ne’ebé importante liu, no haketak ho kuidadu faktu sira husi opiniaun liuhusi dalan opiniaun nian.

“Daria a impressão de que os procedimentos noticiosos exemplificados como atributos formais das notícias e jornais são, efetivamente, estratégias através das quais os jornalistas se protegem dos críticos e reivindicam, de forma profissional, a objetividade, especialmente porque a sua experiência profissional não é suficientemente respeitada por leitores e pode até ser alvo de críticas” (TUCHMAN, 1993, p. 89). Define iha impresaun katak prosedimentu komunikasaun sosiál sira-ne’e hatudu hanesan atributu formál notísia no jornál sira-nian, efetivamente estratéjia sira ne’ebé bele proteje jornalista sira husi kritika no profisionalmente ezije objetivu sira-ne’e, liuliu tanba sira-nia esperiénsia profisionál la hetan respeitu sufisiente husi lee-na’in sira no bele sai nu’udar alvu ba kritika sira-nian.

Iha teoria organizasional, Teoria ida-ne’e habelar aprosimasaun teórika iha área ida-idak ba jornalizmu. Breed Sosiolojista Amerikanu observa katak limitasaun organizasionál sira hala’o papél importante iha atividade profisionál jornalista nian.

Breed identifika fatór neen ne’ebé promove kumprimentu ba polítika editoriál kompañia nian : autoridade institusionál no sansaun, sentimentu apresiasaun no obrigasaun ba superiór sira, aspirasaun mobilidade, falta grupu iha konflitu, ksolok iha atividade sira no notísia hanesan valór ida.

Teoria ida-ne’e buka atu hatudu oinsá jornalizmu funsiona no influénsia husi meiu ne’ebé organizasaun jornalista sira iha. Tanba ne’e, teoria ida-ne’e hatudu importánsia husi fatór ekonómiku iha jornalizmu. Jornalista privadu hotu haree jornalizmu hanesan negósiu ida. Reseita sira-ne’e mai husi fa’an no publisidade. Fatin ne’ebé okupa husi publisidade ne’e kompleta ho produsaun produtu jornalizmu. Porezemplu, iha televizaun, publisidade sira-ne’e liu-liu obriga ema atu hatene kona-ba sira-nia lójika, audiensia aumenta, reseita mos barak.

Liu husi Komemorasaun aniversário Mídia SA’ANI ASSANAMA PRAZER Timor-Leste  ba dala rua (II), membrus akademista no intelektúal Jornalista Mídia SAPNewsTL,  deskreve,  “Kona-ba Papel  Komunidade Jornalístika Timoroan nian iha mundu Jornalismu,Tamba Jornalista sira konsidera katak papel mídia importante tebes no fundamentu ba konstrusaun estadu Repúblika Demokrátika Timor Leste(RDTL)

 

Bazeia ba Lei inan Konstituisaun Repúblika Demokratika Timor-Leste (RDTL), iha artigu 410 ko’alia kona-ba Liberdade imprensa no orgaun komunikasaun nian. Tuir kódigu etika Jornalista nian, lei Komunikasaun Sosiál nú: 5/2014, 19 Novembru, Artigu 3 kona-ba autorizasaun, Papel ka knaar Jornalista nian iha terenu hanesan:

 

* Jornalista sira buka no halibur informasaun ligadu ba asunto Politiku, Edukasaun, Saudé, Defeza no nst,ne’ebe akontese iha sosiadade nia leet.

 

* Jornalista sira buka hatene kronolojia faktus realístika, husi akontesementu sira ho klaru justu no responsablidade.

 

* Jornalista sira publika informasaun ne’ebe ho balánsu, imparsialidade, informasaun kredivel ba sidadaun sira, hodi hametin konfiansa públiku nian, tuir lei imprensa artigu 3 Direitu informasaun, Sidadaun hotu-hotu iha direitu atu fó informasaun, buka informasaun no hetan informasaun, hodi hari’i sosiedade ne’ebé livre, dezenvolvida, justa no demokrátika.

 

* Jornalista sira buka hatene kona-ba sistema servisu públiku iha instituisaun Governu hodi hatutan informasaun ba komunidade sira iha area remotas.

 

Dever Jornalista nian ha mundu jornalismu mak  Buka lia los, Loyal ba Públiku, Disiplina iha verifikasaun, Independénte ba asuntu ne’ebe halo kobertura ba, Kontrolu Poder, Fasilita forum kritika hodi hamosu solusaun, Hatene halo buat importante sai atrativu no Halo notisia komprensivu no proporsional.

 

Prova ne’ebe hatudu faktu, define mós kona-ba atividade jornalizmu nian iha terenu, ho konfidensialidade, Intelijensia, Kuriosidade ho hanoin justu no lealidade, jornalizmu mos hanesan, atividade profisionál ida ka profisaun ida ne’ebe fo informasaun ho independénte ba leitores sira bele fiar no kompriende, kona-ba publikasaun notisia ne’ebe akontese iha ambiente komunidade nian ho aktual, faktual no interesante.

 

Hakerek Na’in : Xefe Redasaun SAPNewsTL, Marcela Mery da Costa

 

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus (0 )