Problema Ambiental : Ai-Laran Mohu, Natureza La Habelun Ona Ho Ema Sira

Problema Ambiental : Ai-Laran Mohu, Natureza La Habelun Ona Ho Ema Sira

SAPNewsTL, Dili : Perspektiva Atuàl Xefe Divizaun Advokasia no Estúdu Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor Leste (APFTL) Ambrócio P. Colo, kona ba Problema no Situasaun Ambiental iha Timor Leste, Ambrócio konsidera ai-laran sira sai mohu, natureza la habelun ona ho ema sira tanba ema nia hahalok hahú estraga no sai ameasa ba meiu ambiente iha país foun ne’e

Introdusaun

Efeitu to’o impaktu negativu sira
Timor-Leste, rai ida-ne’ebé iha riku ho kultura, hafurak nia emar sira ho moris sosial iha pluralizmu nia laran, no hosi uluk wain kedas sosiedade ne’e moris simbiotika ho natureza, maibé, ohin loron hasoru hela problema ambientál sira ne’ebé dezafia nia estadu, tan nia emar sira rasik maka hamosu hahalok lalo’os hodi halo a’at nia natureza, bele katak ida ne’e hatudu Timor-nia-emar sira ladún ona moris habelun-an ho natureza, nu’udár ema Timor sira-nia bei-ala halo iha moris uluk-wain nian.


Deflorestasaun, hanesan ahi-fuik ne’ebé han halo mohu Timor nia ai-laran sira, husik hela ahuk-kadesan iha rai ne’ebé ema hotu bele hare’e, no mos bele sente nia efeitu to’o iha impaktu ne’ebé a’at tebes.

Tempu uluk liu iha ai-laran ne’ebé nakonu ho moris oi-oin, mesak furak, no hafurak moris sira hosi nia emar ho natureza, ikus-ne’e hahu mihis ba bebeik, halo rai sai mamuk no lakon moris balun.


Bainhira ai-huun sira monu, ai-laran sira mihis ba dadaun, moris oi-oin iha natureza hasoru sofre golpe ne’ebé fatal tebes. Espésie endemiku, ne’ebé hetan de’it iha rai Timór hetan ameasa. Lakon moris-fatin no fragmentasaun ekosistema sira, sai perigu ba animál no ai-horis sira-nia sobrevivensia, ne’ebé depende ba harmonia hosi ai-laran sira, mas oras ne’e frajil tebes ona.


Lakon biodiversidade ne’e iha implikasaun bo’ot ba komunidade lokál sira. Ai-laran, hanesan rekursu naturál ne’ebé konsidera importante tebes ba komunidade sira-nia moris, hanesan oferta aihan oi-oin, ai-moruk tradisionál no mos manan-folin seluk, hahu mihis no bele mate-mohu. Emar sira ne’ebé buka-moris hosi ai-laran, lakon laran-metin no tanis tan ai-laran sira ne’e mohu iha sira-nia matan-laran.


Nakukun ne’e mai hamta’uk tan ema-sira tan inseguransa ai-han. Rai sai la-bokur no rai-halai sai funu-balun ba to’os-na’in sira. Udan-been ne’ebé tun la tuir ona nia oras, dalaruma bai-loron naruk no dalaruma udan-be’en tun maka’as tebes tiha, sira ne’e konsekuénsia husi mudansa klimátika, hamate ai-horis sira no hamihis ai-laran sira, ikus mai halo a’at no bele oho moris sira. Rai ne’e, horik-uluk habelun no fó ai-han oi-oin ba emar sira, oras-ne’e sai funu-balun no lakohi ona fo bokur ba emar sira, husik hela knananuk furak oras-uluk nian no hamlaha oras dadaun ne’e.


Ema sira-nia saúde sai prejudikada tanba dezafiu hirak-ne’e. Poluisaun a’ar no be’e lori moras oi-oin ne’ebé mosu mai, mas labele hare’e matan, hanesan diareia, kolera, infesaun respiratória no kulit sira. Komunidade sira hasoru dezafiu ne’e, maske ho limitasaun rekursu no koñesimentu atu manan funu ne’e.


Impaktu husi problema ambientál sira ikus-ikus ne’e bo’ot liu kbi’it natureza, atu neutraliza no equilibra ka manten balansu moris oi-oin sira iha mundu. Tinan-tinan moris sira iha ai-laran kontinua hasoru problema ambientál no hetan estraga nafatin, maske ema sira hahu hakbi’it natureza hodi koko hadi’ak ai-laran sira.
Ikus mai, problema ambientál sira-ne’e halakon esperansa ba futuru ne’ebé di’ak.

Dezenvolvimentu sosio-ekonomiku hetan impaktu husi degradasaun ambientál, hodi halo susar liu atu buka futuru sustentavel, tanba natureza ne’ebé dezequilibrada.


Kauza sira


Iha Timor-Leste, asuntu ambientál sai ona hanesan preokupasaun bo’ot tebes. Kauza prinsipál ida ba problema ne’e mak jestaun fo’er ne’ebé fraku. Falta fatin tampaun hodi soe ka deposita lixu líquido hanesan deterjente, óleu mákina no seluk tan sai dezafiu boot ida, tanba ida-ne’e signifika katak lixu líquidu sira dala barak la trata didi’ak no bele kontamina valeta ka be’e-dalan sira no ambiente sira.


Aleinde ne’e, komunidade sira mós iha toman soe foer arbiru, maske iha impaktu ba ambiente. Falta konsiénsia kona-ba importánsia atu mantein ambiente moos no jere fo’er ho didi’ak mak fatór ida-ne’ebé halo situasaun ne’e sai aat liután. Falta edukasaun ambientál iha eskola no komunidade sira mós hala’o papél ida atu aumenta problema ida-ne’e.


Aplikasaun lei ambientál ne’ebé la apropriadu mós kontribui ba problema ida-ne’e. Bainhira laiha sansaun maka’as ba sira ne’ebé viola regra jestaun lixu, ema iha tendénsia atu la preokupa kona-ba impaktu ba ambiente. Tanba ne’e, fatin lixu barak ne’ebé iha fatin públiku hetan estraga no mós transforma ba fatin atu fa’an. Ida-ne’e kria kondisaun ne’ebé la’ós de’it la saudavel, maibé mós kria imajen aat ba ambiente.


Iha kazu balu, komunidade sira lakohi fo rai pedasuk ida atu harii fatin lixu, nune’e halo susar ba governu atu rezolve problema ne’e liu husi konstrusaun infraestrutura ne’ebé adekuadu. Aleinde ne’e, falta kareta raut soer ne’ebé adekuadu sai hanesan obstákulu ida ba jestaun lixu ne’ebé efetivu.


Infelizmente, Timor-Leste mós hasoru problema kona-ba falta fatin resiklajen lixu. Fasilidade tratamentu fo’er ne’ebé limitadu hamosu materiál barak ne’ebé lolós bele halo resiklazen, sai la util no sunu lakon tiha.


Problema ambientál ne’ebé bo’ot tebes rezulta husi kauza prinsipal ida maka deflorestasaun ne’ebé barak liu. Komunidade sira, ho nesesidade ekonomia urjente, tesi ai-huun iha eskala boot atu fa’an hodi sustenta sira-nia familia. Prátika ida-ne’e estraga ekosistema florestal ne’ebé folin-boot no hamenus kobertura florestal ne’ebé importante tebes ba prezervasaun natureza.


Komunidade sira mos dalawain tesi ai no sunu rai tanba pratika agrikultura tradisional, inklui falta konesimentu kona-bá impaktu negativu wainhira estraga floresta sira liu hosi atividade tesi ai no sunu rai. Alem ida ne’e, iha ema balun ne’ebé sunu lixu sira ne’ebé deposita iha fatin lixu públiku, ne’e bele kauza hosi jestaun lixu ladiak no tanba komunidade sira ladauk hatene impaktu negativu hosi ahi-suar ba saude.


Falta koñesimentu kona-ba impaktu negativu husi tesi ai iha eskala boot mós sai hanesan fatór ida-ne’ebé halo situasaun ne’e sai aat liután. Komunidade sira dala barak la hatene kona-ba konsekuénsia ba tempu naruk husi atividade tesi ai no pratika agrikultura ne’ebé la sustentavel, ne’e dala barak bele hamosu degradasaun rai, erozaun no lakon biodiversidade.


Aleinde ne’e, dezenvolvimentu ne’ebé la tolerante ba ambiente mós sai hanesan kauza ba problema ambientál iha Timor-Leste. Projetu dezenvolvimentu sira ne’ebé la konsidera sira-nia impaktu ba ambiente dala barak estraga ekosistema naturál sira, inklui ai-laran no bee-matan. Ida-ne’e rezulta kualidade bee, rai-rahun no estragus ba ekosistema sira ne’ebé iha impaktu negativu ba ema nia moris.


La’ós de’it ida-ne’e, ahi ka insendiu iha ai-laran mós sai nu’udar ameasa sériu ba ambiente iha Timor-Leste. Ahi ne’ebé akontese beibeik iha ai-laran, maski iha intensaun ka asidente, estraga animál fuik sira-nia hela-fatin, estraga rai ne’ebé fertil, no hasai gás estufa ne’ebé aat ba atmosfera. Ahi iha ai-laran la’ós de’it estraga de’it ambiente, maibé mós iha impaktu ba kualidade aereu ne’ebé bele ameasa ema nia saúde.


Aleinde ne’e, falta koñesimentu públiku kona-ba importánsia konservasaun naturál ba ai-laran no bee-matan mós kontribui ba problema ambientál ida-ne’e. Ignoransia kona-ba oinsá atu mantein ekilíbriu ekosistema no utilizasaun sustentavel kontribui atu estraga tan ambiente.


Ikus liu, zona florestal ne’ebé hetan protesaun iha rejiaun hotu-hotu seidauk determina lolós, ne’ebé mós sai hanesan dezafiu ida ba prezervasaun ambientál iha Timor-Leste.

Protesaun ne’ebé di’ak ba zona florestal ne’e importante tebes atu mantein biodiversidade, proteje ekosistema sensitivu sira, no asegura bee moos ne’ebé kontinua ba komunidade sira.


Kauza prinsipal seluk hosi problema ambientál iha Timor-Leste maka alterasaun klimátika tan aumentu temperatura global. Emisaun CO2 ne’ebé aas liu husi sunu kombustivel fosil aumenta gás ida-ne’e iha atmosfera, hodi kria efeitu estufa ne’ebé bele akumula manas radiante iha espasu.

Mundu tomak iha dependensia maka’as ba kombustivel fosil hodi halo moris roda ekonomia no mos hatan ba preokupasaun ka halo fasil servisu ema nian, ezemplu transportasaun, fabrika manufaktura, sentru eletrisidade, no seluk tan, nune’e kontinua emite gas estufa.
Hamatan liu ba moris sira iha Timor-Leste, presiza foti asaun dahuluk hosi ema sira ne’ebé moris iha urbana, liu hosi hamoris toman ida soe foer iha nia fatin, tau matan no halo jestaun diak ba lixu sira iha area urbana, hamenus sunu lixu sira inklui halo resiklajen ba sasan restu no uzadu sira, atu nune’e la husik ahi-suar ne’ebé tama ba kategoria gás estufa.


Konservasaun agrikultura, ka prátika atividade agrikultura ne’ebé sustentavel, atu nune’e la halo a’at ai-laran, liu hosi hamenus agrikultór sira uza rai ho meiu tesi ai no sunu rai. To’os nain Timor-oan presija tebes hetan tulun hosi Instituisaun eskola ka universitáriu sira, hodi hakbi’it koñesimentu tekniku agrikultura modernu.

Estratejia sira hodi solusiona problema Ambientál iha Timor-Leste


Konsiénsia Ambiental no Edukasaun: Aproveita prátika tara bandu liu husi serimonia tradisionál atu define area protejida lokal sira no hasa’e konsiénsia públiku, Integra asuntu ambientál iha kurríkulu edukasaun iha instituisaun eskola no universidade, Halo kampaña sensibilizasaun públiku kona-ba importánsia atu halo ambiente saudavel, Hadi’a edukasaun ambientál liu husi fornese programa edukasaun no formasaun.


Kooperasaun no Parseria: Haforsa kooperasaun entre autoridade lokál no komunidade sira iha jestaun ambientál, Kolabora ho organizasaun naun-governamental sira ne’ebé dedikadu ba konservasaun florestal no bee moos, Involve asosiasaun juventude ativista ambientál iha atividade prezervasaun ambientál sira.


Dezenvolve Enjinaria Agrikola no Konservasaun Natureza: Enkoraza agrikultór sira atu aprende no aplika téknika agrikultura ne’ebé amigavel ba ambiente, Estabelese kooperasaun ho instituisaun agrometeorolojika sira ba dezenvolvimentu agrikultura ne’ebé adapta ba mudansa klimátika, Hasa’e koñesimentu komunidade nian kona-ba importánsia husi konservasaun natureza no bee moos.


Jestaun lixu no residu: Aumenta númeru no manutensaun fatin lixu públiku ne’ebé adekuadu, Eduka públiku kona-ba perigu sira husi sunu lixu urbanu, Dezenvolve infraestrutura no fornese kareta raut-fo’er ne’ebé adekuadu ba kontrolu lixu urbana hodi suporta programa jestaun lixu integradu sira.


Lei Ambiental no Surveilansia: Enkoraza aplikasaun lei ambientál ne’ebé rigorozu no ezekusaun lei ne’ebé efetivu, Haforsa supervizaun ba projetu dezenvolvimentu sira ne’ebé intoleránsia ba ambiente.


Fonte enerjia ne’ebé renovavél no amigavel ba ambiente: Dezenvolve fonte enerjia ne’ebé renovavél no amigavel ba ambiente.
Preservasaun area Protezida no Mudansa Klimatika: Aumenta estabelesimentu no preservasaun ba área protezida, Enkoraza asaun mitigasaun no adaptasaun ba mudansa klimátika global.


Liu husi implementasaun atividade no programa oioin ne’e, hein katak Timor-Leste bele rezolve problema ambientál sira no atinje sustentabilidade iha jestaun rekursu naturál sira iha nasaun ne’e. Hirak ne’e hotu bele susesa wainhira Estadu liu-hosi Governu, ajensia internasional ba dezenvolvimentu, sosiedade sivil, instituisaun eskola no universidade sira hola aksaun ba atividade no programa sira.

Hakerek Na’in : Ambrócio P. Colo

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus (0 )