Transmite Istória Ba Jerasaun Foun, ASSEPOL & CNC Lansa Vídeo Viva Eis-Prizioneiru

Transmite Istória Ba Jerasaun Foun, ASSEPOL & CNC Lansa Vídeo Viva Eis-Prizioneiru

SAPNewsTL, DILI: Assosiasaun dos Ex-Prisioneiros Politicos(sigla portugues ASSEPOL),hamutuk ho Centro Nasionàl Chega (sigla husi portugues CNC),lansamentu paineis video memoria no Fotografias viva Ex-Prizioneiros politikus ASSEPPOL iha Jardim Memoria Viva

Tuir Presidente ASSEPOL Jasinto N.R Alves hateten katak ASSEPOL hanesan Assosiasaun ne’ebe mak hari’i hodi luta ba demokrasia, moris ida justu ho liberdade tomak ba ex-prisioneiru sira ne’ebe mak uluk luta iha okupasaun Indonesia

“ASSEPOL hanesan asosiasaun ida nebe ex-prisioneiros sira hari’i iha Fevereiru 2000, iha fatin nee duni mak prisioneiru sira halibur malu iha ne’e, hodi hari’i ASSEPOL, Asosiasaun dos ex-prisioneiros politikus, depois harii tanba iha tempu ne’eba atu harii ita nia nasaun no estadu”,

“Assepol nia atensaun tomak fo ba prosesu luta ba Ukun An, liu husi membrus sira ne’ebe partisipa iha prosesu ida ne’e, ita envolve iha esterin komite, ne’ebe mai halo dezeñu tomak mak ita hanaran CAVR”.

“Misaun Assepol nian, atu luta ba moris ida demokratiku, justu no liberdade tomak no la bele iha tan prisioneriu politiku iha ita nia nasaun Repúblika Demokratika de Timor Leste”Dehan presidente ASSEPOL, Jacinto N.R.Alves ba Jornalista sira iha centru Nasional Chega

Presidente ne’e haktuir katak assepol iha nia misaun koalia kona-ba dignifika prisioneiru politika sira. Liu husi promove no halo advokasia ba sira

“Partisipasaun ba luta iha libertasaun povu, testimonia sira ne’e apresenta aspetu hotu inklusivamenete istoria libertasaun nasional, bainhira Indonesia tama mai iha ne’e lori nia ema kuaze 50 mil pessoas mak mai kastigu, ita luta bebeik parese ita nia kilat dois mil armadas deit, to’o setenta oitu, konsege hamate ita nia base, kuaze barak liu transfere ona mai frente klandestina”,

“Fokus tomak ba iha luta klandestina, rede hirak mak bonkar husi BALIBO ba to’o iha LOSPALOS ema barak sai dadur,barak lakon,balu sai faluk, no buat sira ne’e mak assepol tenta atu lori mai iha supervise, liu liu estudante sira bele haree no komprende”.

Iha fatin hanesan, Diretor Executivu CNC Hugo Maria Fernandes, hatutan CNC ho Assepol hakarak transforma komarka balide sai fatin aprende halo reflesaun no museum

“CNC ho Assepol ho Assosiasaun vitima sira kontinua hakarak transforma fatin ida antigun komarka balide, fatin ba aprende, fatin ba halo reflesaun fatin atu rona esperiensia sira ne’ebe maka ex-prisioneiro politika sira liu”.

“Iha fulan kotuk konsulta ida ho Assepol Assosiasaun vitima akademiku sira estudante sira, kona ba oinsa mak atu re-dezeina komarka balide ne’e nu’udar museum ida”. Haktuir Diretor Ezekutivu Centru Nasional Chega

Entertantu, Diretor ne’e informa katak antigu komarka balide ne’e nu’udar, museum ida ne’ebe mak tenki iha ezebisaun permanente, “Ita hakarak transforma sela ida ida nu’udar sala ezebisaun, para depois ema mai aprende katak sela ne’e uluk sa mak akontese saida mak iha ne’e, husi sela ida ba sela seluk”.

Enkuantu, Centro Nacional Chega iha kooperasaun ne’ebe asina nota entendimentu ida ho Governu Federal Alemanha no agência Dezenvolvimentu Internasional nian husi Alemanha, Corea do sul no UNESCO

Jornalista : Anina Martins

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )