Uma Ka’in 29 Iha Aileu La Fo Rai Ba Estadu Hari’i Sidade Universidade

Imajem Komunikadu Imprensa husi representante Uma Kain 29, iha Aileu mantane sexta feira ( 17/02/2023).

SAPNewsTL, Aileu: Komunidade husi uma ka’in 29 sei la fo sira nia rai produtivu ba estadu hodi konstrui sidade universidade tanba rai ne’e la’os estadu maibe sira nia eransa beiala sira nian

“Ami husi komunidade Aileu-Mantane uma kain 29 sei la fo ami nia rai produtivu ida ne’e ba governu atu harii sidade universitariu iha rai ida ne’e nia leten, tanba rai ida ne’ebe dadauk  ami hela ba la’os rai estadu, rai ida ne’e ami nia rai eransa husi  avo beiala sira fo husi jerasaun ba jerasaun”, dehan portavoz komunidade, Egas Andre Alves Mesquita ba jornalista iha Fatin aileu mantane sexta feira ( 17/02/2023).

Porta voz hatutan, agora rai produtivu ida ne’e sira sei uza ba  moris nu’udar agrikultor hodi kuda aihan sira, atu sira bele han no fa’an iha merkadu hodi suporta oan sira ba eskola,  maske nune’e governu liu husi MESSK obriga nafatin sira mai ho forsa, ameasa no teror hasoru komunidade ne’ebe la iha kbi’it atu hasoru sira, sira defende rai ne’e, maka  nu’udar rai eransa, la iha ona rai seluk ba sira atu hela no halo to’ os, no  rai ida ne’e rai produtivu, bainhira governu foti rai ida ne’e sira sei lakon sira nia istoria, sira sei lakon rai no sira nia moris, tanba rai ida ne’e mak fo moris ba sira

Nia informa, sira lakoi atu husik rai ne’e maibe infelizmente governu obriga dudu ka aselera nafatin projetu ida ne’e no iha 21 de Dezembru 2021, Primeiru Ministru Taur Matan Ruak halo ona lansamentu fatuk dahuluk no bazeia ba informasaun ne’ebe publika iha media online sira katak MESSK iha ona prosesu atu halo ona moru haleu sira nia rai rasik, sira komunidade Aileu-Mantane lamenta tebes ho desizaun ida ne’e, tanba governu implementa projeitu ida ne’e la iha konsultasaun ba  komunidade sira nu’ udar nain ba rai

Nia realsa, kondisaun sira ne’e sei sai a’at liu tan ho situasaun atual ne’ebe sira infrenta mak hanesan, governu la fo oportunidade ba  komunidade afetadu sira nebe mak la konkorda atu entrega rai ba sidade universitariu iha Aileu, sira susar atu hetan informasaun no partisipa iha kualker atividade iha nivel munisipal tanba ema sempre limita sira bainhira defende sira nia direitu.

Egas akresenta,   governu falla halo identifikasaun nain ba rai hodi fo biban ema seluk ne’ebe okupa deit hodi fan fali ba ema seluk nia propriedade ba estadu atu konstrui sidade Universitariu iha Aileu,  governu sempre koalia barak iha fatin-fatin katak sei prioritiza setor agrikultura maibe iha realidade MAP la hola pozisaun sériu atu defende rai produtiva sira hanesan iha Mantane, governu la fo rekonhesementu legal ba komunidade rai nain atu hetan asesu ba programa Uma Kbiit Laek tanba kosidera rai ne’e sei disputa hela no atu hari sidade universitariu,  Governu seidauk halo estudu viabilidade atu realoka komunidade afeitadu sira antes simu rekompensasaun,

Portavoz Komunidade, Egas Andre Alves Mesquita

Reprezentante rai ne’e aumenta tan, governu lori dezemvolvimentu nia naran atu hamate komunidade afeitadu sira nia moris tanba laiha esplikasaun klaru kona ba impaktu negativu sira maka sei mosu antes, durante no depois de implementasaun projeitu sidade universitariu, komunidade afeitadu sira mos sei duvida ho planu sidade universitariu nia sustentabilidade rasik tanba sira konsidera planu neé la klaru tanba bainhira iha mudansa ba governasaun se mak sei responsabiliza orsamentu nebeé maka aloka tiha ona ba prosessu kompensasaun,

“Bazeia ba situasaun atual iha leten ami komunidade husi Aileu-Mantane liu husi biban ida ne’e hakarak hato’o ami nia ezijensia liu-liu ba Ministeriu Justisa liu husi Diresaun Nasional Terras e Propriedade no MESSK atu halo tuir prosediementu sira ne’ebe harerek ho klaru ona iha Lei Nu 8/2017 kona ba expropriasaun tanba utilidade publiku, lei ida ne’e hakerek klaru tenke halo konsultasaun klean iha implementasaun kualker projeitu ne’ebe sei foti komunidade nia rai”.sira kestiona

Egas fundamenta tan, sira husu mos ba MESSK  atu Konsidera no bele tetu hikas opsaun ne’ebe komunidade fo hodi hili rai seluk iha Mausadu iha Suco Bandudato, Lau-Usi no Lahae, ho luan hektar 66,  fatin ida ne’e mos governu tempu portugues hari’i eskola iha ne’eba no komunidade sira oferese fatin ida ne’e ho gratuita sem kompensasaun, sira husu mos ba entidade hotu iha nivel munisipal atu labele diskrimina sira tan deit sira defende sira nia rai produtivu ida ne’e, sira defende rai ida ne’e ho razaun klaru no sira sei la hakiduk iha kualker momentu.

Entretantu tuir dadus ne’ebe mak mak infrenta iha munisipio aileu postu adminitrativu Aileu vila ho suku rua Lausi no bandudatu, aldeia lausi laran no railete total uma kain 29  no pupulasaun hamutuk 131, mak afeitadu ba iha kazu governu atu hari’i sidade universitario ho rai nia hektar hira sei lakon ka afeita 143, 250 m2 ( 24,82 ha) no Osan ne’ebe kompensasaun rai  744, 750.00 USD no osan kompensasaun ba ai-horis  172, 582.00 USD  total Osan ba kompensasaun maka 1,375, 987.05 USD

Jornalista : Antonio Tilman

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus (0 )