UNPAZ Ezije Esklaresimentu Ba Ro Haksolok ! Adomando : “Deputadu Apresenta Teatru Vergonha”

Imagem : Reitor UNPAZ Adolmando Amaral

SAP News TL, Díli : Ligadu ho polémika Rô Haksolok ne’ebe sai preokupasaun públiku, Reitor Universidade da Paz (UNPAZ) Adolmando Amaral dirige karta ida ba orgaun soberanu sira no instituições relevante ne’ebe trata asuntu justiça.

Bazeia ba karta ho númeru referênsia 38 Reitor/UNPAZ/X/2025, Reitor UNPAZ Adolmando Amaral husu ba Prokurador Jeral da República hodi halo esclaresimentu ba kazu Rô Haksolok tanba públiku preokupa.

Akadémiku housi Universida da Paz, hakerek karta ne’e husu klarifikasaun kona-ba kazu Ro Haksolok, ne’ebé sai diskusaun públiku ne’ebé hamosu preokupasaun entre komunidade akadémika, sosiedade sivil, no reprezentante povo sira iha Parlamentu Nasional.

“Ami nu’udar akadémiku no observadór ba dezenvolvimentu institusionál sira iha Timor-Leste, ami sente iha obrigação no responbilidade moral atu manisfesta ami nia preokupasaun kona-ba oinsá estatutu juridiku kazu Ro Haksolok nebe hetan ona komprensaun no divulgasaun iha espaço públika”.

“Falta esklaresimentu ofisiál no tekniku hosi Ministériu Públiku hamosu interpretasaun oioin, la ós de’it entre sidadaun sira maibé mós entre autór politiku sira no órgaun soberanu sira, ne’ebé kontribui ba ambiente deskonfiansa no turbulénsia institusionál”. Sita iha karta ho númeru referênsia 38 Reitor/UNPAZ/X/2025, Díli, 15/10/2025. Sita Média UNPAZ

Husi perspetiva akadémika, importante atu kompriende karik Ro Haksolok iha baze legál ka estatutária ruma ne’ebé rekoñese hosi Estadu, no oinsá prátika ida-ne’e relasiona ho prinsipiu konstitusional justisca, transparancia, igualdade, no dignidade humana ne’ebé konsagra iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002).

Husi perspetiva justisa sosial, analiza katak Ro Haksolok nia asaun ka rekoñesimentu implika avaliasaun nia impaktu ba koezaun komunidade no rekonsiliasaun sosiál, no mós kualker risku violasaun ba direitu fundamentál sira, liu-liu prinsipiu sira kona-ba naun-diskriminasaun no igualdade iha lei nia oin.

Reitor UNPAZ sublinha, to’o agora, informasaun ne’ebé iha indika katak kazu Ro Haksolok provoka ona divizaun politika no tensaun sosial iha Timor-Leste, inklui entre membru Parlamentu sira. Hanesan ita asiste foin daudauk ne’e (semana ne’e iha Parlamentu Nasional entre membru Partidu Fretilin no Partidu CNRT), tamba “discussão Ro Haksolok, membru Parlamentu sira aprezenta ba sosiedade Timorense teatro vergonha iha parlamentu”.

Iha Fukun (Parlamentu) sai fali kampu funu no insulta malu. Nune’e, Uma Fukun Parlamentu lakon ninia signifikadu lulik. Kontestu ida-ne’e hamosu preokupasaun kona-ba promosaun armonia sosial, tanba konflitu no falta klarifikasaun públiku konaba quetaun Ro Haksolok, bele estraga konfiansa iha instituisaun sira no ameasa respeitu ba sidadaun sira-nia direitu fundamentál, liu-liu prinsipiu sira hanesan igualdade no tratamentu justu iha lei nia oin.

Husi perspetiva politika no institusionál, esklaresimentu kona-ba estatutu Ro Haksolok nían esensiál atu garante katak laiha sobrepozisaun funsaun sira entre entidade estadu nian no estrutura paralela sira neʼebé laiha baze legál, nune’e prevene konflitu potensial jurisdisaun nian neʼebé bele estraga autoridade estadu direitu demokrátiku nian. Falta komunikasaun ne’ebé klaru kontribui ona ba rimor sira no inseguransa, ne’ebé bele estraga koezaun sosial.

Imagem : Karta ho númeru referênsia 38 Reitor/UNPAZ/X/2025, Díli, 15/10/2025. Sita Média UNPAZ

Klarifikasaun ofisiál no detalhu sei garante katak responsabilidade define ona ho di’ak, hodi evita kriasaun estrutura paralelu sira ne’ebé funsiona fora housi kuadru legál estabelecida ona, ne’ebé bele estraga governabilidade no konfiansa iha instituisaun demokratiku sira. Nune’e mós sei ajuda hametin koordenasaun no kooperasaun entre ajénsia governu oi-oin, reforsa estadu direitu no governasaun demokrátika iha Timor-Leste.

“Ami rekunhese tomak importánsia housi segredu judisiál nu’udar prinsipiu esensiál ba funsionamentu sistema judisiál no protesaun ba integridade prosesual. Maibé, rekoñese mós katak, iha situasaun sira ho impaktu públiku signifikativu, esklaresimentu minimu ka maximo no responsável ida kona-ba estatutu prosesu nian, la hó viola segredu judisiál, bele sai nu’udar instrumentu edukativu no ba estabilizasaun sosiál no politika, hodi evita dezentendimentu no interpretasaun sira ne’ebé laiha fundamentu”.

Reitor UNPAZ husu Prokuradoria Jerál Repúblika promove komunikasaun ne’ebé klaru no objetivu kona-ba estatutu juridiku no implikasaun politika housi kazu Ro Haksolok, nune’e ajuda hodi restaura no hakalma debate públiku no reafirma Ministériu Públiku nia kompromisu ba transparénsia no justiça.

“Valoriza lia-loos no estabilidade institusionál, ami hato’o pedidu ne’e ho espíritu académico no civico, ho objetivu kontribui ba fortalecimento transparência institucional, educação juridica no confiança social iha estruturas Justiça timorense, promove justiça, orden, no bem comum sociedade timoroan nian”.

Enkuantu karta aberta ne’e mos sei CC ba :

  1. Presidente da República RDTL
  2. Primeiro Ministro RDTL
  3. Presidente Parlamento Nacional RDTL
  4. Bancada Parlamento (CNRT, FRETILIN, PD, PLP, KHUNTO)
  5. CAC

Antes ne’e, Adolmando Amaral deklara sei halo demonstrasaun hasoru Ministériu Públiku no CAC kona ba kazu Rô Haksolok.

“Aban, iha UNPAZ ami hahú, ita luta hamutuk, ita la ko’alia deit Orçamento Geral do Estado, maibé ami sei ko’alia oinsa ita hahú halo asaun ida ba Ministériu Públiku (MP) no CAC (Comissão Anti Corrupção) hodi husu sira-nia servisu kona ba Rô Haksolok”. Hateten Reitor Universidade da Paz Adolmando Amaral iha Salaun Multifunsaun UNITAL Becora, 10/10/2025.

Reitor Universidade da Paz ne’e afirma “Aban ita ba UNPAZ, manifestasaun ita sei halo mais la halo ba Parlamentu Nasional, maibe ita sei halo CAC & Ministériu Públiku, atu ita hatene paradeiru orsamentu ba Ro Haksolok ne’e iha hela ne’ebe”.

Reitor UNPAZ ne’e deklara halo krítika ho honestidade hodi defende interesse povu no nasaun nian tanba lider polítiku sira aproveita buka oportunidade, ikus haluha povu no defende sira-nia interesse.

“Lider sira aproveita hodi hetan oportunidade, depois sira hetan oportunidade, sira haluha ita, ida ne’e mak ita tau iha konsiderasaun, ita nafatin krítiku ida ne’ebe honestidade no krítiku ida ne’ebe bele halo buat ruma ba povu no rai ida ne’e”.

Lembra fali katak, Iha fulan Jullu 2023, Primeiru Ministru (PM) José Alexandre Kay Rala Xanana Gusmão, hatete, “Governasaun da-sia propoen halo auditoria internasional ba atividades hotu-hotu ne’ebe hala’o iha prosesso akizisaun ka, sosa “Ro Haksolok”, ne’ebe karun tebes”.Dehan Primeiru Ministeiru (PM) José Alexandre Kay Rala Xanana Gusmao, iha Palásiu Prezidente Aitaral laran (01/07/2023). Maske nune’e maibe to’o agora seidauk iha resultadu auditoria kona ba Rô Haksolok.

Estaleiru Ro Haksolok ne’e kontrata iha loron 22 Setembru 2014 hosi Governu dalima no lansa iha loron 26 fulan Maiu 2017, maibe infelizmente konstrusaun paradu no to’o agora seidauk finaliza konstrusaun ba estaleiru refere iha Figueira de Fox, Portugal.

Tuir budget ne’ebe SAPNews asesu katak estadu Timor-Leste gasta ona orsamentu hamutuk millaun 34 dolares amerikanu ba Rô Haksolok, maske nune’e to’o oras ne’e seidauk iha serteza kona ba finalizasaun.

TAGS
Share This