AHDM-TL Komemora Loron Diretus Umanu, Halakon Injustisa No Valoriza EhD

Imajen Diretor Ezekutivu interinu AHDMTL Gabriel de Sousa

SAPNewsTL, DILI : Komemorasaun Loron Direitus Umanus ba dala-75, Assosiasaun Halibur Defisensia Matan Timor-Leste (AHDM-TL) realiza seminariu hodi fo hanoin ba ema hotu atu valoriza Ema ho Defisensia (EhD) sira.

Tuir Diretor Ezekutivu interinu AHDMTL Gabriel de Sousa hateten objetivu husi seminariu ne’e hodi selebra loron mundial ba direitus umanus, fo hanoin ba ema hotu atu valoriza ema ho defisiensia sira

“Ohin ita selebra loron direitu umanu nian, ba dala-75 iha mundu inklui Timor-leste kada tinan ita sempre selebra loron direitu umanu iha dia 10 de desembru, atu fo hanoin ba ita nia maluk hotu-hotu atu bele halakon injustisa iha ita nia rai”. Dehan Diretor Ezekutivu interinu AHDMTL Gabriel de sousa, ba Jornalista sira iha salun UCT,sabadu(11/12/2022)

Nia informa mos husi seminariu ne’e atu ho hanoin ba ema hotu atu defende ema ho defisiensia ne’ebe forsa laek, lian laek atu hato’o sira nia lian no sira ne’ebe mak hetan violasaun domestika no seksual

“Organizasaun ne’e prontu nafatin iha tempu saida deit sei tun ba komunidade no ba munisipiu sira atu bele hafe kona-ba direitu ema ho defirensia atu ema ho defirensia bele sente nia direitu ne’ebe konsagra ona iha artigu 21, organigasaun ne’e nafatin hamutuk ho nia estrutura tomak atu halo kampanha ba direitu ba ema ho difirensia”Tenik nia

Assosiasaun Halibur Defisensia Matan Timor-Leste (AHDM-TL)

Diretor ne’e husu ba parte relevante hotu-hotu atu tane ass no halakon ona diskrimimasaun ema ho difirensia iha rai ida ne’e

“Mensagen ba parte relevante sira hanesan ministeiru justisa, instituisaun governu, PDHJ, parlamentu sira atu halakon ona diskriminasaun ba ema ho difirensia, halakon ona explorasaun husi ema ba ema atu nune’e bele refleta ho ita nia konstituisaun ne’ebe mak iha”.Dehan nia

Iha Fatin hanesan Asesor Prinsipal Asuntu Sosial Unidade Inkluzaun Gabinete Presidente da Republika Gaspar Afonsu haktuir katak direiru umanus ne’e signifika ema tenke livre hodi asesu ba buat hotu liu-liu ema ho defisensia sira

“Ko’alia kona-ba direitu umanu, ita koalia ema hotu-hotu tenke moris diak, livre husi presaun nia laran, ema hotu-hotu tenke moris iha paz nia laran, ita Timor ukun ann ona durante tinan rua nulu ona no loron direitus umanu ne’e ohin halo hitunulu resun lima(75)” nia esklarese

Asesor Prinsipal Asuntu Sosial Unidade Inkluzaun Gabinete Presidente da Republika Gaspar Afonsu

Nia salienta katak konstituisaun defende nafatin direitu umanus tanba ne’e husu ba ema hotu atu labele diskrimina ema seluk nia direitu

“Ita nia artigu lubuk ida mos fo liberdade ba ema hotu-hotu tenke valoriza dignidade ema ida-idak nian, entaun organigasaun ema ho difisiensia servisu hamutuk ho asesor prinsipal inklusaun sosial iha gabinete presidente da republika, ita hatene katak ema hotu-hotu tenke livre,moris diak, ema labele moris iha diskriminasaun nia laran, instituisaun hotu-hotu tenke fo liberdade ba atu fo hanoin, atu halo kontrolu sosial no enkore ema hotu-hotu husi kiak”.

Entertantu asesor gabinete presidente ba asuntu sosial ne’e haktuir katak foin primeira ves iha organigasaun soberaniu iha mandatu presidente Dr.Ramos Horta envolve direita ema ho defisensia hodi sai asesosia, total ema ho defisensia iha Timor-leste agora dadaun hamutuk 38.118, ema ho defisensia matan hamutuk 14.828, ema defisensia fisiku hamutuk 12.500 , ema ho difisensia tilun 11 mil tal, ema ho defisensia psicososial ka intelektua 3.308

Jornalista : Esmeralda da Silva

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )