CARE Suporta MS, CARE Prefere Reduz Taxa Mortal Inan Isin Rua Iha TL

Imajen entrega ekipamentus husi CARE Internasional ba Ministeriu Saude iha salaun Palacio das Cinzas, Caicoli, Sexta-Feira, 12/08/2022, Foto: Conzita Mota

SAPNewsTL, Dili: Cooperative for Assistance and Relief Everywhere (CARE) oferese ekipamentus 2,300 ba Ministeiru Saúde (MS), Ministra Odete Maria Freitas Belo agradese CARE tanba  bele distribui maternal hodi bele prevene moras pandemia iha rai laran

“Ha’u agradese tebes ba CARE ne’ebe fornese ekipamentu ijienikus uma laran atu suporta kampaña vasinasaun no halo doasaun ekipamentu atu suporta Ministeriu Saúde nia programa, saúde seksual reprodutivu no maternal hodi bele prevene moras pandemia iha rai laran”. Dehan Ministra Saude Odete Maria Freitas Belo ba jornalista iha Palacio de Cinzas Kaikoli-Dili, Sexta-Feira, 12/08/2022.

Ministra ne’e hatutan, ho suporta husi Australian Humanitarian Partnership (AHP) no Australian NGO Coperation Program (ANCP) mekanismu iha Timor Leste, CARE orgullu atu kontinua suporta Ministeiru Saúde nia kampaña vasinasaun no mos fo ekipamentus fasilidade saude iha rai laran.

“2,300 ekipamentus ijiniku uma laran nian mak sei distribui ba uma kain vulneravel sira hanesan parte ida husi progarama vasinasaun no ekipamentus  eskritoriu mos sei uza atu suporta fornesimentu servisu saúde iha sentru saúde, komunidade iha área remotas sira, postu saúde no sentru saúde municipal, departamentu nasional ba saúde reprudutivu promosaun saude no koperasaun sira”. Nia informa.

Iha Fatin hanesan Diretor  CARE Internasional iha Timor Leste, Peter Goodfellow hateten CARE servisu atu salva vida hodi halakon kiak hodi atinji justisa social.

“Saúde ba pandemia COVID- 19 asegura katak grupu vulneravel sira iha área remotas sira iha rai laran hetan informasaun no vasinasaun ne’ebé apropriadu no hetan asesu ba atendimentu saude seksual reprudutiva no maternal sai hanesan prioridade xave no CARE servisu iha Fatin barak iha mundu atu salva vida halakon ki’ak no atinji justisa social”. Nia hatete

Nia salienta, CARE tau feto no labarik feto sira iha sentru katak sei bele halakon ki’ak bainhira ema hotu-hotu iha direitu no oportunidade igual, CARE nia projeitu dezenvovimentu sustentavel longu-prazu foka iha area sira hanesan redusaun risku dezastre, edukassun, saude no nutrisaun kumunidade, reprodutivu seksual no saude maternal, feto nia partisipasaun no igualidade jeneru

Entretantu, Diretor ne’e akresenta projetu hamenus mortalidade no risku ba inan isin rua ne’e objektivu atu hamenus taxa mortalidade inan isin rua iha Timor Leste.

“Projetu redus mortalidade no risku ba inan isin rua ne’e foku iha Munisipiu sira hanesan Ermera no Covalima, projeitu ida ne’e nia objektivu mak atu hatan ba taxa mortalidade inan nian iha Timor Leste ne’ebé mak konsidera ona hanesan taxa mortalidade inan ne’ebe mak a’as iha mundu, projetu ne’e servisu atu hadia di’ak feto sira nia asesu  no uza kualidade servisu saúde maternal nian”. Nia salienta

Enkuantu, Projeitu ne’e hetan fundus husi mekanizmu AHP  ne’ebé mak hetan fundus husi governu Australia no implementa husi konsorsiu ONG inklui CARE Internasional iha Timor Leste, Caritas Australia, Oxfam Timor Leste , PLAN internasional Timor Leste and World Vision Timor Leste, Raes Hadomi Timor Oan (RTHO) no parseiru lokal sira seluk”.

Jornalista  : Antonio Tilman &  Conzita Mota

Editor       : Luis dos Santos

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )