WordPress database error: [Disk full (/home/mysqltmp/#sql-temptable-339046-58af55-8e2c0.MAI); waiting for someone to free some space... (errno: 28 "No space left on device")]
SHOW FULL COLUMNS FROM `san8_postmeta`

WordPress database error: [Disk full (/home/mysqltmp/#sql-temptable-339046-58af55-8e2c1.MAI); waiting for someone to free some space... (errno: 28 "No space left on device")]
SHOW FULL COLUMNS FROM `san8_postmeta`

CNC Preokupa Seidauk Introduz Istória Sistemátiku Iha Kuríkulu Ensinu

WordPress database error: [Disk full (/home/mysqltmp/#sql-temptable-339046-58af55-8e2c3.MAI); waiting for someone to free some space... (errno: 28 "No space left on device")]
SHOW FULL COLUMNS FROM `san8_postmeta`

WordPress database error: [Disk full (/home/mysqltmp/#sql-temptable-339046-58af55-8e2c4.MAI); waiting for someone to free some space... (errno: 28 "No space left on device")]
SHOW FULL COLUMNS FROM `san8_postmeta`

Imajem : Diretor Ezekutivo Centru Nacional Chega Instituto Publiku (CNC I.P)Hugo Maria Fernandes iha Salaun CNC Balide, 25/04/2024

SAPNewsTL, Dili: Diretor Ezekutivo Centru Nacional Chega Instituto Publiku (CNC I.P)Hugo Maria Fernandes konsidera politika edukasaun la fó oportunidade atu hamosu narativa oioin no perspetiva oioin konaba istoria.

Centro Nacional Chega, Instituto Publiku (CNC I.P) hala’o Konferensia Nasional ba tinan 50 momentu istóriku 25 de Abril reflesaun kona-ba deskolonizasaun iha Timor-Leste 1974-1975.

Posibilidade oportunidade hot-hotu atu kontinua prosesu deskonolizasaun iha eis kolonial portuguesa, prosesu hahu iha eis kolonial iha Africa depois iha Timor paradu tiha i depois de Revoluçãoo dos Cravos iha 25 de Abril prosesu ida ne’e loke fila fali iha 13 de maiu, eis Governador atual Portuguesa “Alves Almeida” forma komisaun deskonilizasaun.

“Husi komisaun ne’e maka husu ba timoroan sira atu hakruk hodi hari’i assosiasaun iha 11 de maiu UDT hamrik, 20 de maio ASDT hamrik i 27 de maio APODETI hamrik”. Tenik Diretor Ezekutivo Centru Nacional Chega Instituto Publiku (CNC I.P)Hugo Maria Fernandes iha Salaun CNC Balide, 25/04/2024

Hugo hatutan, tuir relatoriu Chega iha mos objesaun husi Governu português partikularmente ministru cordenador interteritorial ne’ebe maka hato’o katak nia iha objeksaun ba prosesu ida ne’e tanba mais realistiku ba nia katak Timor sai federal ida ba Portugal.

“Opsaun ukun rasik aan laos opsaun realístiku, entaun ida ne’e maka importante ba ita primeiru atu selebra tinan da-50, segundu signifikadu husi Parseiru Chega katak bainhira lider nasional sira deside atu hahu, Sira determina kedas katak investigasaun hotu-hotu konaba konflitu iha Timor tenke hahu husi 25 de abril tinan 1974”. Nia konta

Atu bele kapta kontextu históriku ida ne’e maka lori Timor to’o iha 25 anos, ne’e mak prosesu ba luta ba ukun rasik aan.

“25 de abril tinan 1974 to’o iha 25 de Outubru 1999 ida ne’e mak ofisialmente Indonezia nia parlamentu halo rezolusaun ida atu hasai Timor nu’udar teritóriu integrante Indonezia, entaun data ida ne’e iha signifikante barak, ita iha Timor atu selebra”. Nia dehan

Tinan ne’e hahu ho vizaun ida husi sentru chega atu deskoloniza historia, iha prosesu iha ne’e sentru chega bele halo oinsa? Iha inisiativu oioin ne’ebe iha hodi halo oinsa maka bele integra konteudu istoria Timor nian iha kurikulu de ensinu nian.

“Ha’u agradese iha oportunidade ida ne’e hahu kedas iha VII governu konstitusional to’o iha IX Governu konstitusional, hahu husi integrasaun no revizaun ba kurikulu ensinu segundu siklu ne’ebe maka agora mais konteudu istoria Timor ninia laran, tinan ne’e ministra husu atu sentru chega ajuda Ministeriu Edukasaun (ME) atu halo revizaun ba matéria istoria direitus humanus iha terseiru siklu nian”.

Ezekutivu CNC ne’e hatutan, iha tinan kotuk ministru ensinu superior husu atu sentru chega apoiu revizaun ou dezeña kurikulu foun ba ensinu superior.

Hugo rekunhese dezafiu boot tanba istoria la introdus sistematikamente iha kuríkulu ensinu edukasaun Timor Leste nian, Timor oan barak sei aprende istoriu europa nian.

“Ita nia politika edukasaun la fo oportunidade atu hamosu narativa oioin no perspetiva oioin konaba istoria, iha ensinu sekundaria ita nia estudante, sira hanorin atu sai sidadaun global, aprende istoria Europa nian iha sékulu XVII, XVIII iha ita nia ensinu sekundaria liuliu tékniku vokasionais sira laiha ona materia istoria i kritiku liu iha istoria”.Nia rekunhese

Ezekutivu ne’e husu bele ajuda sentru chega, ajuda Ministeriu Edukasaun, bele ajuda governu atu bele redefine politika edukasaun Timor nian atu hari’i sosiedade ida ne’e sai diak.

“Ha’u hatene no fiar katak ita hotu hakarak hari’i sosiedade ida ne’ebe maka orgullu ser Timorense ho identidade ida. Obrigada, husi komarka ai-funan sei buras”. Hugo agradese

Jornalista : Marciana da Conceição

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )