FECT-UNTL Kria Espaçu TAJST, Eng. Moizes Soares Sai Mellor Vensedor

Imajen Eng. Moizes Soares Iha Aditorium FECT-UNTL Hera, 28/10/2022

Dili : Iha Ambitu Selebrasaun Aniversáriu Universidade Nasionál Timor Lorosa’e ba dala XXII, Fakuldade Enjenharia Siénsia no Teknolojia Liu Husi Programa Timorense Academic Journal of Science and Tecnology ne’ebe kria espasu ba peskijador sira, ikus mai Eng. Moizes Soares selesionadu sai the best paper husi 35 papers

Tuir Eng. Moizes Soares haktuir Geofizika nu’udar sanak husi siensia fizika ne’ebe mak uja prinsipiu fizika hodi estuda karakter fizika pleneta rai. Prinsipiu no lei fizika ne’ebe mak dalabarak uja mak hanesan : Lei Newton, Lei Coloumb, Lei Ohm no sira seluk.

Jeolojia halo estudu iha rai leten, observa direita kondisaun jeolijia iha rai leten, maibe geofizika halo estudu iha subsuperfisiu (rai okos) ne’ebe labele hare direita ho matan. Hanesan halo estudu ba rekursu bee rai-okos, rekurusu idrokarnetu, rekursu minerais, nune’e mos estrutura rai okos ne’ebe relasaun ho risku naturais hanesan rai monu, rai nakdoko antes hari’i estrada, ponte no edifisiu ruma, nune’e atu garante kualidade obra hirak ne’e presija hatene uluk kondisaun rai okos. Jeolojia no Geofizika nia knar importante tebes iha estudus rai okos.

“Iha Timorese Academic Journal Science and Technology (TAJST) Vol.5, ami submete artigo sientifiku tolu ne’ebe ho status accepted ho topiku no objetivu estudu ne’ebe mak lahanesan. Ida ne’ebe mak konsidera sai hanesan the best paper mak: 2D Resistivity and Self-Potential Method to Investigate the Seawater Pathway to the Tasi-Tolu lagoon, Dili Timor Leste, Estudu sientifiku ida ne’e nu’udar estudu sientifiku ne’ebe mak halo husi ekipa Geofizika no Idrojeolojia Instituto do Petroleo e Geologia iha tinan 2017”. Tenik Eng. Moizes Soares ba Jornalista SAPNews Iha Aditorium FECT-UNTL Hera, 28/10/2022

The Best Selected Paper ne’e akresenta Objetivu husi estudu ida ne’e mak atu hatene kondisaun bee rai-okos iha area Tasi-Tolu. ho nia rejultadu ne’ebe mak aprejenta ona katak: dadus hatudu area Tasi-Tolu maioria okupa husi tasi ben hahu husi klean 3 m – 19 m. Ida ne’e tanba kauza husi kondisaun jeolojia no sistema idrojeolojia ne’ebe mak lafavorese para ejisti bee rai-okos ne’ebe mak fresku hodi konsumu.

Imajen Simu Sertifikadu apresiasaun ba the best selected papers sira

Entretantu, Peskijador ne’e mos sente orgullu tanba bele selesiona nia sai the best paper husi papers 35

“Senti orgulhu tanba bele selesionadu sai hanesan the best paper liliu hetan review husi peritus sira iha area Geofizika ne’ebe iha nasaun avansadu hanesan universidade sira iha Japaun ne’ebe iha esperensia no kualifikasaun aas tebes. Durante iha prosesu review hetan sujestaun barak husi professor sira, ida ne’e faze ne’ebe mak aprende liu tan hodi hasa’e liu tan konhesementu iha artigo sienfitiku”. Dehan Moises

Eng. Moizes mos fo apresia ba komisaun husi TAJST, tanba hahu rekonhese abilidade timor oan rasik iha estudu sientifiku. Husi award ida ne’e bele motiva timor oan seluk atu halo estudu sientifiku barak liu tan iha futuru mai bele sai fatin publikasaun nivel internasional, atu realiza esperansa ida ne’e presija Timor oan hotu nia kontribuisaun iha papel hakerek artigu sientifiku.

Nia fundamenta, iha andamentu reklla dadus, peskija no elabora enfrenta dejafiu ba hakerek ho lingua inglesh, Iha parte seluk mak referensia estudu geofizika iha Timor la iha, ne’e duni presija lee artigu sientifiku husi rai seluk atu ne’ebe bele kompriende didiak kazu iha Timor Leste. Hahu husi tinan hirak liu ba to’o ohin loron timor oan ne’ebe mak konsentra iha area geofizika menus los, ira iha lubun kiik oan ida ne’ebe foin hahu halo estudu rasik iha Timor Leste.

Peskijador ne’e realsa, resultadu ne’e sai hanesan referensia sientifiku inisiu ida ba estudante ou ba peskijador tuir mai, sira bele halo estudu iha fatin refere tanba resultadu hatudu klaru katak la ejisti bee fresku ne’ebe mak saudavel ba konsumu.

“Resultadu hatudu klaru katak la ejisti bee fresku ne’ebe mak saudavel ba konsumu, ne’e duni espera ba futuru Tasi-Tolu konsidera sai hanesan objetu turistiku ida famouzo iha Timor Leste. Tanba atu forma lagoa furak ida presija prosesu jeolojia iha tempu jeolojia ne’eba mak naruk tebes, natureza prepara ona lagoa furak ida ne’e, agora fila-fali mai ita oinsa jere ho diak”.nia sublinha

Atual Staf ba Area Geofizika iha IPG.IP ne’e konsidera ema hotu presija hahu halo rasik estudu iha rai ne’e basa peskija sientifiku bele dezenvolve nasaun liu husi siensia no teknoljia, nu’udar ema akademiku ida konsidera peskija hanesan  atividade prioridade ne’ebe iha potensia kontribui ba ekonomia no dezenvolvimentu ba futuru

“Ita presija infiltra kultura hakerek ba iha ita nia moris basa matenek ne’ebe mak ita hakerek hela sai hanesan referensia ida husik hela ba jerasaun tuir mai. Dekada hirak liu referensia artigu sientifuku konaba Timor Leste maioria hakerek husi ema estrajeiru, ita Timor oan rasik mos bele ona hakat neneik atu halo rasik estudu ruma”. Nia husu

Entretantu, Eng. Moizes Soares sai dosente hahu husi 2014, hanorin iha departementu Petroleum Engineering no Petroleum Management iha Dili Institute of Technology, no iha Departementu Geologia e Petroleum Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) hahu husi 2015 to’o agora.

Iha tempu ne’eba kedas hau iha tiha ona Manuscript ba artigu sientifiku ida konaba analiza dadus rai nakdoko no korelasaun ba estrutura ativu sira iha Timor. Maibe iha Timor Leste rasik la iha fatin ida atu publika artigu sientifika ruma. Hafoin forma TAJST iha UNTL nia hahu partisipa manuscript ida ne’e iha TAJST Vol.3. Hahu partisipa to’o TAJST Vol.5 nia ho kolega sira kontribui ona artigo sientifika hamutuk neen (6) ho tipu estudu ne’ebe mak diferente

Artigu sientfiku sira mak hanesan; risku rai nakdoko, estudu petroleum, investigasaun geotech, rekursu bee rai-okos, no estudu geoturismo iha Timor Leste. Alem de iha lokal, nia mos partisipa iha artigo sientifiku geofizika ida iha nivel internasionl iha ‘Geophysics Fasttime Magazine’ ho status accepted agora iha hela prosesu revizaun husi reviewer sira.

Iha parte seluk, iha IPG I.P, Nia mos tama ba ekipa kolaborasaun estudu sientifiku iha area jeolojia entre Instituto do Petroleo e Geologia (IPG) no peritus sira iha University Western Australia (UWA) ne’ebe manuscript balun submete ona ba journal internasional. Peskija kolaborasaun ida ne’e sei la’o hela.

Iha fatin hanesan, Vise Dekanu Asuntu Kooperasaun no Peskija Domingos de Souja Freitas katak Programa Timorense Academic Jounal Academic Science and Tecnology iha Volume 5 ne’e na’in maka  Fakuldade Enjenharia Siénsia no Teknolojia – UNTL

Imajen Intervista Vise Dekanu Asuntu Kooperasaun no Peskija Domingos de Souja Freitas

Iha Publikasaun Papers refere, papers haat mak sai selesionadu hanesan The Best Selected Papers, iha ne’ebe Universidade liu husi Fakuldade fo ona rekunhesimentu sertifikadu de apresiasaun ba the best selected papers sira inklui Eng. Moises Soares (IPG.IP)

Vise Dekanu ne’e kongratula peskijador nain haat ne’ebe konsidera hanesan mellor iha Timorense Academic Journal 2022 Volume 5, tanba Eng. Moises Soares (IPG.IP) konsege hatama papers tolu ikus mai ida sai selesionadu

“Wainhira Peskijador ida-idak tantu husi UNTL rasik inklui sira husi liur hatama ninia papers, ha’u simu no enkaminha ba doutor sira, hafoin professor doutor sira halo selesaun ba papers hamutuk 35, resulta papers 25 mak passa iha selesaun, entre sira papers haat mak seleionadu hanesan the best selected, inklui Eng. Moises Soares (IPG.IP), ha’u sente orgullu boot ida ba ha’u no Instituto do Petroleum e Geológia (IPG.I.P), ha’u nia parabens ba nia, sai sai ezemplu ba ita hotu”.  Tenik Vise Dekanu Asuntu Kooperasaun no Peskija Domingos de Souja Freitas ba Jornalista SAPNewsTL iha Auditorium FEST-UNTL Hera, 28/10/2022

Entretantu, papers hirak ne’e review husi reviewers sira husi Japanes Timorense Academic hanesan Nagaoka Tecnology University, Gifu University, Ymago university no Gyus University, hafoin halo revizaun sira halo feedback, nune’e hakerek na’in sira bele hadia no ikus mai sira nain haat sai selesionadu

Vise dekanu ne’e enkoraja Dosente sira, estudante sira atu buka halo peskija, hakerek no absorve siensia bazeia ba realidade timor nian hodi kontribui ba desenvolvimentu nasionál

Timorense Academic Journal of Science and Tecnology, Volume Five’ ne’e partisipa husi doutor sira, Maestradu no dosente sira inklui peskijador sira hamutuk tolunulu resin-lima, entre sira 25 passa no nain haat sai selesionadu mak hanesan Eng. Moises Soares (IPG.IP), Antonio de Jesus Lira (Presidente AGL-Lautem), Dr. Eng. Lelis Fraga (Pro-Reitor Para Assuntos de desenvolvimento Institucional-UNTL, Lecture For mechanical Departament), no Eng. Jose Maria Xavier (Diretor Departamentu Mekánika)

Enkuantu, Publikasaun obra sientífika iha volume dahuluk to’o volume 5 hamutuk atus rua resin, entre sira artigu 30 mak publika ona iha jornal internasionál.

Jornalista  : Rivaldo Sancho

Editor        : Ekipa Editorial

 

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus (0 )