Hakarak Rai Lembransa Ba Povu TL, Tinan Ne’e Sei Aprova Lei Ba Artista Sira

 

Imajen Deputadu Komisaun G, Trata Asuntu Edukasaun Juventude Kultura no Sidada

SAPNewsTL,Dili: Presidente Komisaun G Trata Asuntu Edukasaun Juventude Kultura no Sidadania Antonino Verdial de Sousa hatete iha Lei atu defende no promove artista, lei ne’e mak kodigu direitu do autor no lei ne’e agora dadaun komisaun lori no la’o hela iha espesialidade.

Tuir deputadu Komisaun G Trata Asuntu Edukasaun Juventude Kultura no Sidadania katak esforsu ne’ebé komisaun halo atu halo lei tanba desde de Timor ukun an seidauk iha lei ida atu proteje artista sira, lei mak kodigu direitu do autor.
“Objektivu fundamentos lei ne’e maka atu defende no promove ba sosiedade jeral ho nia fundamentasaun jeral katak obra intelektuais ne’ebé maka reprezenta obra literaria artistika no sientifiku sira presiza salva guarda husi sistema ida ne’e, sistema maka kodigu direitu autor ne’ebé agora daudaun komisaun lori no la’o hela iha debate espesialidade”. Dehan deputadu Komisaun G trata Asuntu Edukasaun António Verdial iha resintu parlamentu nasional, Segunda-Feira, 26/07/2022.

Deputadu Komisaun G ne’e akresenta, semana kotuk komisaun G hahu fila fali debate espesialidade ne’ébé realiza iha Likisa ho nune’e mak agora dadaun komisaun G la’o nafatin tanba prosesu tomak lao hela iha espesiadade nia laran“Ho debate espesialidade komisaun iha oportunidade atu nune’e produz relatoriu no pareser hodi hato’o fila fali mai iha meza parlamento nasional no meza parlamentu nasional sei lori fila fali mai iha plenaria hodi bele halo aprovasaun final global iha tinan ida ne’e”. Tenik nia

Nia hatutan, antes ne’e Komisaun G Hanesan trata Asuntu Edukasaun Juventude Kultura no Sidadania halo audénsia ho Membru Governu, Magnifiku Reitor, Tribunal Rekursu, Ministeiru Públiku no entidade relevante ikus ho Organizasaun ALMAMOR depois hamosu relatoriu pareser ba meza no meza lori projetu lei númeru 41 ba iha plenaria ho unaminidade.
Nia salienta, perspetiva komisaun G nian hakarak atu rai hela produto lei ida maka kodigo direitu autor atu nune’e wainhira mandatu remata sira bele husik hela hanesan lembransa ida ba Povu liliu ba artista sira.
“Komisaun G mos rai hela lembransa ida ba nasaun povu Timor Leste espesialmente ba Artista sira,iha debate espesialidade sempre mosu proposta iha buat importante ida ita bele halo aditamento katak hadia bele halo alinasaun ou bele halakon ne’e duni projetu nia hamutuk iha artigo ne’ebé iha maka artigo 1 to’o iha 224”. Nia hateten

Komisaun G ne’e mos informa, iha artigu balun ne’ebé sei elimina no aumenta tuir proposta ne’ebé iha.
“Iha semana kotuk debate ne’e la’o rezulta ona rezultadu 80 artigo definidos realizadus proposta ne’ebé tama hahú husi proposta 1/41 iha artigo balun ne’ebé elemina iha artigu balun ne’ebé hadia, ne’ebé atu hatete de’it kuandu komisaun halo hotu nia serbisu fiar katak sei iha aumento karik bele, maibé sei iha hamenus karik tuir proposta ne’ebé maka iha”.
Entretantu, deputadu ne’e fundamenta, nia espera katak komisaun sei hala’o nia kna’ar ho di’ak iha debate espesializada.
“Planu komisaun G nian maka debate espesializada planeia husi komisaun ba semana tolu maibé ho andamentu ba prosesu ne’e tomak ita hatene katak iha avansu signifikante no fiar katak semana tolu ne’e bele fo oportunidade ba komisaun atu halo nia kna’ar di’ak liu husi debate espesializada ida ne’e”. Nia hakotu
Jornalista: Ermelinda Soares
Editor: Ekipa Editorial

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )