Detekta Moras Dengue, Chikungunya & Zika ! MS Husu Hakbesik An Ba Ospitál

Detekta Moras Dengue, Chikungunya & Zika ! MS Husu Hakbesik An Ba Ospitál

SAPNewsTL, Dili – Ekipa Ministeiru Saude (MS), identifika labarik tinan 1-15 na’in 88 afetadu moras Dengue, inklui ema nain 115 husi munisipiu, Ermera Liquisa,Lospalos no Bobonaro afetadu moras Aedes Aegypty, Aedes Albopictus, no ema idade 22 nain 182 afetadu moras Chikungunya, durante fulan janeiru 2024 tempu udan monu rai.

Pontu situasaun ne’ebe maka, Ministeiru saude (MS) liu Diretora Jeral Kuidadu Saúde Primária atualiza katak situasaun epidemiolojika rai laran implika liu husi tempu udan monu rai, ne’ebe hamosu problema saude publiku tamba proliferasaun ne’ebe lalais no hodi aumenta barak nune’e hamosu surtu Dengue,Chikungunya no Zika iha munisipiu hat (4) ne’ebe mensiona iha leten.

“Bazeia ba sistema identifikasaun ne’ebe (MS) halo hatudu katak munisipiu ne’ebe relata kazu mak Dili, Ermera, Liquisa, Lospalos, no Bobonaro liu husi intervensaun ne’ebe mak ekipa halo ba uma kain hamutuk 115 iha municipio Ermera no Dili, ita hetan katak iha 42 iha Aedes Aegypty, uma 10 Aedes no Albopictus, uma 33 ne’ebe kazu Dengue barak liu mak hanesan Dili situasaun seluk ne’ebe ita presiza pronunsia mak infarmidades Chikungunya, laos moras foun” Dehan Diretora Jeral (DJ) kuidadu Saudé primaria, Ministeiru Saudé, Elisabet Leto Mão iha palasiu das cinzas,24/01/2024

Diretora Jeral kuidadu saudé primaria (MS), akresenta partikularmente transmite mos husi AEDES AEGYPTY, no mos ADES ALBOPICTUS ne’ebe mos kauza ba moras DENGUE ne’ebe agora dadaun iha territorio Timor laran tomak depois iha reazente atu ba teste iha CHIKUNGUNYA.

Bainhira pasiente hirak ne’ebe maka suspeitu ba DENGUE negativu depois koko fali ba teste ba CHIKUNGUNYA infeksimente husi primeiro semana iha total moras CHIKUNGUNYA total kazu hamutuk 183 idade ne’ebe afeitadu liu mak idade median 22 anos de idade.

Elisabet hatutan, trasmisaun Dengue Chikungunya ho Zinko husi virus ne’ebe mak hanesan hanaran ARBOVIRUS no nia transmisaun mos husi audio ne’ebe mak hanesan AEDES AEGYPTY, no AEDES ALBOPICTUS, dala barak moras tolu ne’e hamosu sinais no sintoma ne’ebe hanesan, isin manas, moras iha artikulasaun, mosu mean iha kulit, isin moras, iha kazu balu bele aprezenta inus raan, Tenik nia.

Enkuantu Diretora Jeral ne’e, informa ba publiku katak tinan Ida ne’e seidauk relata kazu grave ka mate tamba moras tolu ne’ebe temi onatuir mai ministerio saude hakarak sublinha pontu importante ba publiku mak hanesan labele paniku tinan tinan wainhira udan monu rai sempre hasoru surtu Dengue.

Tinan ne’e ita foin detekta tan surtu CHIKUNGUNYA no ZIKA tanba iha reazente hodi halo teste ba moras rua refere Chikungunya no Zika, Laos moras foun maibé moras rua née eziste ona iha mundu liliu iha reziao Africa, America, no Asia inklui Timor-Leste.

Aleinde moras tolu ne’ebe (MS) identifika,Timor Leste, mos foin primeira vez konfirma virus Zinko ba dahuluk iha fulan Janeru 2024 sidadaun ne’ebe afeitadu mak labarik feto ho tinan 7 husi munisipiu, Ermera oras ne’e dadauk ekipa vizilandia husi ministeriu saude hala’o hela investigasaun atu buka hatene klean kona ba kazu ne’e oinsa sidadaun ne’e hetan moras ZIKA

Ministeiru Saude solisita autoridade lokal atu mobiliza komunidade bele halo limpeza liu-liu halakon susuk nia tolun fatin hanesan bee nalihun, kalen aat, roda aat foer iha uma sorin-sorin.

“Husu ba komunidade atu uza replente pomada anti susuk atu nune’e bele evita susuk labele tata,no uza moskiteru’ atu bele proteze liliu ema vulnerable sira hanesan labarik kiik, inan isin rua, idozu, no ema hirak ne’ebe iha kondisaun moras seluk, husu ba publiku labele halo tratamentu rasik iha uma sein konsultasaun ho doutor, iha aimoruk balu nebe’e bele hamosu komplikasaun ba ema nebe’e afetadu ho moras tolu ne’e liliu DENGUE ho ZIKA.”

Entertantu, Ministeiru Saudé informa ba publiku labele paniku buka informasaun ne’ebe loos husi pesoal saude no fontes ne’ebe mak kredivel atu nune’e bele prevene moras tolu nee, liu husi halo teste ba raan mak bele identifika ka konfirma se ema ida hetan DENGUE, ka CHIKNGUNYA ou ZIKA, nune’e husu ba komunidade karik ema ruma aprezenta Sinais no sintomas isin manas, ulun, moras, ain liman fukun moras, mosu mean iha kulit nst) favor hakbesik aan ba fasilidade saude atu bele hetan atendementu no bele halo teste ba raan.

Jornalista : Genoveva Lopes Sarmento
Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )