Komunidade Zumalai Komemora Restaurasaun Independénsia Ba Dala XXIV

Imajem: Korpu isar bandeira dada sae bandeira iha ambitu selebrasaun loron Restaurasaun Independénsia 20 maiu 2026, iha Zumalai Quarta feira 20/05/2026.

SAPNewsTL, Covalima : Relasiona ho komemorasaun loron restaurasaun independénsia Timor-Leste ba dala XXIV povu postu Zumalai komemora ho espiritu unidade no solidariedade entre veteranus, juventude, autoridade lokal no lider partidu polítiku sira hodi hametin dezenvolvimentu iha Administrador Postu Administrativu Zumalai.

Conzita Mota : SAPNewsTL

Administrador Postu Administrativu Zumalai, Alipio Magno, hateten preparasaun ba komemorasaun Loron Restaurasaun Independénsia, 20 de Maio, ba dala 24 iha Postu Administrativu Zumalai hala’o durante semana rua ho envolvimentu husi entidade oioin.

“Preparasaun ba Komemorasaun 20 de Maio ba dala 24 iha Postu Administrativu Zumalai ami halo durante semana rua. Ami harii komisaun no hetan apoiu osan husi Munisípiu hamutuk USD 850 (atus ualu lima nulu). Ami mos hetan apoiu voluntáriu husi kompanhia lokal sira iha Zumalai hodi prepara selebrasaun 20 de Maio, inklui atividade desportiva sira ne’ebé hala’o ona hodi komemora Loron Restaurasaun Independénsia ba dala XXIV.” Dehan Administrador Postu Administrativu Zumalai Alipio Magno ba Jornalista SAPNews iha Zumalai Quarta feira 20/05/2026.

Nia hatutan preparasaun ne’e hala’o liu husi kolaborasaun hamutuk ho entidade hotu-hotu, inklui veteranu sira, juventude, no partidu polítiku sira ne’ebé eziste iha Zumalai.

“Hanesa autoridade lokal iha postu ida ne’e, hau husu ba entidade hotu-hotu no ami servisu hamutuk, liuliu lider partidu polítiku sira, juventude no lider arte marsiál sira, atu lori Zumalai ba oin, tamba Zumalai la’ós ema ida nian, maibé Zumalai ema hotu nian.”Nia subliña

Iha fatin hanesan, reprezentante veteranus Zumalai Joaquim Barros haktuir loron 20 de Maio hanesan loron importante ida ne’ebé mosu depois husi Konsulta Popular 30 Agostu 1999 no períodu tranzitóriu to’o restaurasaun independénsia iha 20 de Maio 2002.

“Loron 20 de Maio 2026 ne’e hanesan komemorasaun Restaurasaun Independénsia ba dala XXIV. Uluk molok ita hetan independénsia, situasaun iha ne’e difísil tebes. Postu Zumalai sai hanesan baze importante ba rede klandestina desde tinan 1975 to’o 1999.” Haktuir veteranus Joaquim Barros iha Zumalai.”

Nia informa durante okupasaun Indonézia, juventude sira iha Zumalai la iha liberdade atu hala’o atividade loro-loron no buka moris ho livre.

“Istória moruk iha pasadu hatudu katak juventude sira la bele moris livre tamba okupasaun Indonézia nakonu iha Zumalai. Sira la livre atu hala’o atividade iha moris lor-loron.” Nia informa

Joaquim Barros mos husu ba komunidade Zumalai atu kontinua hametin unidade hodi asegura dezenvolvimentu iha área refere.

“Hau nia esperansa ba Zumalai oan sira mak tenki iha unidade nafatin hodi asegura dezenvolvimentu ne’ebé dadaun Estado no IX Governu Konstitusionál hala’o. Unidade forte importante teb-tebes atu bele dezenvolve ita nia nasaun no liuliu ita nia postu.” Nia Salienta

Nia mos apela ba veteranu sira, juventude, katuas no ferik sira, inklui labarik sira, atu partisipa iha atividade histó­riku sira ne’ebé Governu determina ona.

“20 de Maio, 20 Agostu no 30 Agostu mak loron histó­riku ba ita nia nasaun. Tanba ne’e, ita hotu-hotu tenki iha entusiasmu atu partisipa no hatudu respeitu ba loron importante sira ne’e.”Nia haktuir

Iha oportunidade hanesan, Koordenador Dewan Solidaritas Mahasiswa Pemuda Pelajar Timor Timur Ergilio Ferreira Vincente hateten, loron 20 de Maio hanesan loron histó­riku tamba reprezenta realizasaun mehi ukun-rasik-an ne’ebé hetan sakrifísiu husi ema barak.

“Loron 20 de Maio hanesan loron histó­riku tamba ita restaura ita nia independénsia, ne’ebé sai hanesan mehi ikus ba ukun-rasik-an. Ema barak sakrifika sira-nia vida ba luta ida ne’e. Loron ida ne’e mos hanesan remata ba luta no libertasaun pátria.” hateten Ergilio Ferreira Vincente.

Nia haktuir organizasaun ne’e mosu tamba situasaun polítika no movimentu reformasaun iha Indonézia ne’ebé obriga juventude sira atu organiza-an no kontinua luta jerasaun uluk nian.

“Dewan Solidaritas Mahasiswa Pemuda Pelajar Timor Timur eziste la’ós tamba planu ida, maibé situasaun polítika no akontesimentu reformasaun Indonézia obriga ami atu hamriik no kontinua hakat tuir jerasaun no fundador sira nia dalan hodi kontribui ba luta ukun-rasik-an.” Nia hatutan

Nia subliña espiritu solidariedade sei forte to’o agora no organizasaun ne’e kontinua servisu hamutuk ho komunidade, veteranu no autoridade lokal sira hodi promove dezenvolvimentu.

“Espíritu solidariedade hosi uluk to’o agora sei eziste. Ami organiza-an hamutuk ho komunidade, veteranu no autoridade lokal sira iha Zumalai atu fó mensajen katak ukun-rasik-an ne’ebé ita restaura ona tenki lori ba dezenvolvimentu hodi liberta povu husi kiak no mukit.”Nia subliña

Entretantu Komemorasaun ne’e hetan partisipasaun masimu husi Administrador Postu Zumalai no estrutura, Xefe Suku 8 no estrutura, PNTL, Veteranus sira, Familia Martires, Funsionarius, lider partidu polítiku, estudante estaziado UNPAZ, Estudante husi postu Zumalai no komunidade sira hotu.

TAGS
Share This

COMMENTS