Polémika Krize Aimoruk & Hapara Kontratu ! APFTL Konsidera Falla Iha Jestaun No Vingansa Polítika

Polémika Krize Aimoruk & Hapara Kontratu ! APFTL Konsidera Falla Iha Jestaun No Vingansa Polítika

SAPNewsTL, DIli : Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste preokupa falta transparansia no akultabilidade ba jestaun iha ministériu saude ne’ebe rezulta menuz aimoruk iha ospital inklui hapara pessoal saúde sira.

Fenomenu menus aimoruk iha servisu saude públiku Timor-Leste, ne’e lalo’os problema foun ida ne’ebé foin akontese, sempre akontese iha kada tinan no prolongada sai grave tiha iha trimestre ikus 2023 to’o inisiu tinan 2024. Kuaze kada trimestre anual sempre mosu polemika iha Sentru Saúde Integradu to’o nivél Hospitál Referál sira, halerik ba menus aimoruk antibiotiku komun, aimoruk essensial sira balun, inklui sasan konsumavel sira no reajente sira ne’ebé nesesita hodi atende pasiente sira.

Maske saúde públika nu’udar direitu fundamental ba sidadaun Timor-oan sira haktuir ba artigu 57 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Lorosa’e, maibé dalaruma Governu seidauk fo serteza ba povu kona-ba tratamentu saúde ne’ebé di’ak no dignu.

Iha notísia Jornal Nacionál Diário tinan 2017, mosu polemika ida, aimoruk sira iha Hospitál Nasionál Guido Valadares sempre menus eh laiha liu, nune’e dalaruma família pasiente sira tenke sosa aimoruk hosi farmasia privada sira. Iha tinan tuir mai, 2018, tuir notisia hosi The weekly Dili, maske dadus vijilansia hatudu katak iha pasiente moras kulit nian barak maibé stock aimoruk ba moras kulit menus tebes, no atu distribui aimoruk ba fatin sira ne’ebé presija tebes, SAMES (Servisu Autonomu Medikamentu no Ekipamentu Saude) tenke empresta eh foti aimoruk hosi klínika privada no Hospitál Referál Oe-Cusse, tan deit laiha orsamentu atu selu taxa hodi bele foti aimoruk sira iha kontentór ne’ebé iha hela Portu Dili.

Tuir mai iha jullu 2019, husi notisia The Dili Weekly, SAMES tenke halo pedidu adisionál ba Ministeiru Finansa atu kompras tan aimoruk hodi evita stock out ba item aimoruk balun, molok hein aprovasaun OGE ba tinan fiskal foun.

Esperiensia ida ne’e kontinua mosu iha Agostu 2020, tuir notisia hosi Suara Timor-Lorosa’e, stock aimoruk iha SAMES hela deit 28,2% no tenke hetan tan apoiu orsamentu hosi Ministeiru Finansa hodi rezolve problema ne’e. Iha fali Maiu 2021, Stock aimoruk balun laiha liu ona, tan deit transportasaun iha momentu surtu COVID-19 mínimu tebes.

Situasaun mais grave akontese iha abril to’o setembru 2022, kuaze servisu saúde munisipiu hotu-hotu enfrenta menus aimoruk, nune’e obriga família pasiente sira maka tenke sosa rasik aimoruk hosi farmasia privada sira.

No ikus liu iha tinan 2023, Servisu Saúde Munisipiu sira kontinua halerik ba stock aimoruk ne’ebé kuran tebes ba sira, inklui Hospitál Nasionál Guido Valadares sofre hotu problema ne’e, ne’ebé prolongada to’o inisiu tinan 2024.

Informasaun sira ne’e hanesan amostra balun, ne’ebé la sita hotu iha press release ne’e, hatudu katak problema menus aimoruk no materia saúde nian sempre akontese no kada tinan sai grave liu-tán to’o tinan 2024.

Problema ida ne’e halo ona sofre sidadaun barak, to’o balun lakon vida tanba aimoruk la sufisiente hodi halo tratamentu salva-vida, ne’e duni Estadu seidauk bele kumpri nia obrigasaun haktuir ba lei inan haruka.

Tuir APFTL nia observasaun, situasaun ida ne’e mosu tanba alokasaun orsamentu ne’ebé la tuir nesesidade ba área saúde, nune’e difikulta iha servisu médiku sira no fó impaktu negativu ba seguransa saúde públika.

Jestaun Medikamentu no Ekipamentu Saude iha instituisaun SAMES, no mos iha servisu saúde sira iha nivél Postu Saúde sira, Sentru Saúde sira to’o Hospitál referál sira, inklui iha INFPM (Institutu Nasionál Farmasia no Produtu Mediku), bele dehan katak lamentavel tebes, tan sempre stock out, iha kada tinan no prolongada.

Dalaruma mosu polemika iha públiku sira nia tilun katak, iha oknum pessoal saúde balun maka lori stock aimoruk ba uma privada sira, no ladun iha kontrola diak hosi responsavel sira iha kada instituisaun sira iha sentru saúde no hospitál referál sira hodi garante distribuisaun ne’ebé diak.

Iha parte seluk, lider politiku sira halo desizaun sira ne’ebé aumenta inserteza iha rai laran, hanesan alokasaun orsamentu ne’ebé la tuir prioridade no nesesidade bázika ba povu. Falta transparénsia no akuntabilidade iha jestaun orsamentu hamosu preokupasaun bo’ot iha sosiedade sira, inklui iha prosesu aprovisionamentu nian.

APFTL mos lamenta tebes, iha inisiu tinan foun 2024, Ministeiru Saude la renova kontratu ba pessoal saude sira ne’ebé servi ona ba estadu durante tinan 2 eh 3 nia laran, mesmo que maioria hosi pessoal saude sira ne’e hetan ona empoderamentu ka formasaun profisionál iha momentu emerjensia hanesan surtu COVID-19.

Lamenta tanba pessoal saude sira ne’e labele servi ona ba estadu no Ministeiru Saude ladauk prepara substitui pessoal saude sira ne’e, hodi nune’e hamosu efeitu negativu ba atendimentu saude públiku, no kazu pior liu maka Postu no Sentru Saude balun menus tebes forsa pessoal saude hodi atende nesesidade fundamental sidadaun sira nian.

Situasaun sira ne’e, nesesáriu atu halo avaliasaun abrangente ba jestaun iha nivél mais baziku to’o nivél mais altu nian, ne’e inklui mos ba jestaun distribuisaun no alokasaun orsamentu ba área saúde. Haforsa transparénsia, akuntabilidade, no efikasidade iha jestaun orsamentu sei ajuda prevene no haree ba solusaun sira atu hadi’a situasaun krize menus aimoruk iha rai nia laran.

Ikus liu maka, husu ba Primeiru Ministru hodi tau atensaun maka’as ba membru Governu no mos responsavel instituisaun sira, hodi labele halo desizaun ne’ebé tuir prespetiva parsial deit, no mos halo desizaun ida ne’ebé la afavór ba bem komun, pior liu tan maka iha intensaun ho vigansa polítika.

Hakerek Na’in : Alumni Parlamnetu Foinsa’e Timor-Leste
Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus (0 )