Atu La Husik Ema Iha Kotuk, Governu Valida Planu Média Prazu Ba Pilar Sosial & Dezenvolvimentu Humanu

Imajem : Vise Primeiru Ministru, Ministériu Koordenador Asuntu Sosial, MDRHC Mariano Assanami Sabino iha CCD, 14/07/2026. Foto : Media VPM

Sapnews Pro, Dili : Governu liu hosi Ministériu Koordenador Asuntu Sosial halo reuniaun hodi valida Planu Média Prazu Ba Pilar Sosial & Dezenvolvimentu Humanu 2027-2030.

“Ohin ita hamutuk iha reuniaun ida ne’e atu konfirma no valida Planu Médiu-Prazu (PMP) 2027-2030 ba Pilár Sosiál no Desenvolvimentu Umanu investimentu sira iha tinan hirak tuir mai. dokumentu ida ne’e sei sai matadalan ba investimentu sira iha tinan hirak tuir mai” dehan V-PM Mariano Assanami Sabino iha CCD, 14/07/2026. Sira media Vise PM

Intervensaun ida ne’e atu re-afirma kompromissu IX Governu katak, ema mak sentru ba dezenvolvimentu no la husik ema ida iha kotuk.

Dezenvolvimentu sosial no kapitál umanu mak Sentru ba diversifikasaun ekonómika, kresimentu inkluzivu no reziliénsia ba futuru. Edukasaun no saúde forma ema nia produtividade no bem-estar ita-nia populasaun. Protesaun sosiál garante katak Timor-oan hotu bele kontribui ba dezenvolvimentu.

Planu ida-ne’e atu muda estratéjia hodi orienta liu ba rezultadu. Rezultadu aprendizajen ne’ebé di’ak liu, prontidaun forsa trabalhu no sistema ne’ebe efisiénte. Timor presiza harii fundasaun ida forte, nune’e períodu 2031-2035, Timor bele aumenta produtividade ida neʼebé As ho kresimentu ida sustentável.

Atu konkista alvu ida ne’e tenki rekoñese iha dezafiu barak ita infrenta hela hanesan;

Iha edukasaun, estudante Grau 3, 30% de’it mak atinje literasia mínimu; asesu pré-eskolar 30.81% de’it no alokasaun orsamentu ba edukasaun kiik liu Media ASEAN.

Iha saúde, labarik tinan-5 ba kraik 47% sofre stunting ne’ebé as liu iha Ázia. Mortalidade materna dala lima liu média ASEAN. Instalasaun 61% de’it mak atinje padraun mínimu.kona-ba kankru ita seidauk iha rejistu nasionál nune’e la bele sukat ho loloos.

Realidade sira-ne’e hato’o mensazen katak, muda estratezia planeamentu importante no urjente tebes. nune’e planu médiu prazu pilar social no dezenvolvimentu humanu 2027-2030 sei hatan ba konstranzimentu estruturais sira ne’e.

Planu médiu prazu pilar sosial no dezenvolvimentu humanu orientadu, ho Objetivu Estratéjiku haat (4), 1. Hadi’a fundasaun aprendizajen, saúde no kbiit atu hasa’e kualidade no produtividade kapitál umanu. 2. Garante igualidade asesu ba edukasaun, hakbiit joven no servisu saúde (foka ba inkluzaun no área rurál). 3. Hametin kobertura no sustentabilidade protesaun sosiál no 4. Hametin kbiit juventude iha empreendedorizmu, desportu, arte no indústria kreativa.

Objetivu sira-ne’e implementa liuhusi Key Result Area (KRA) Area resultadu Xave 10 hanesan

tuir-mai:

KRA 1- Eskola nia prontidaun nudar Fundasaun ba aprendizajen: habelar pré-eskola no hadi’a kualidade edukasaun iha grau-inisiál (literasia, numerasia, no dezenvolvimentu sosiál-emosionál), liuliu iha área rurál. KRA 2- Kualidade Implementasaun, no Dezenvolvimentu Profesionál Profesór sira implementa Kuadru Kompeténsia Profesor (TCF= Teacher Competense Framework 2026); hadi’a formasaun; no garante implementasaun igual ba eskola rurál.

KRA 3- Edukasaun Pós-Primáriu, Dalan Kbiit, no Dezenvolvimentu Juventude: habelar edukasaun sekundáriu; hametin TVET alinhadu ho indústria; reforma FCDH; prepara mobilidade laborál. KRA 4 Empregu, Empreendedorismu, Partisipasaun Sívika Juventude no Redusaun NEET: habelar empregu no empreendedorismu iha setór kriativu, kulturál, no desportu, ho fokus ba feto rurál no joven sira liu-husi eskola. KRA 5 Prestasaun Desportu Nasionál, Partisipasaun Komunidade, no Governasaun: hasa’e performance internasionál; habelar instalasaun iha munisípiu 13.

KRA 8 – Prevensaun Kankru, Deteksaun Sedu, no Dezenvolvimentu Rejistu: estabelese rejistu nasionál kankru; habelar vasinasaun HPV ba ≥80%; implementa rastreiu kankru serviks. KRA 9 Prontidaun no Reziliénsia Servisu Edukasaun no Saúde: hadi’a eskola no instalasaun saúde ho utilidade no dezeñu inkluzivu; hametin EMIS no HMIS inklui harii reziliénsia ba klimatika. KRA 10 Protesaun Sosiál: habelar kobertura Bolsa da Mãe no SANUTRIO; hasa’e INSS ba 100% traballadór formál; harii rejistu benefisiáriu unifikadu no hametin apoiu dezastre.

Vise-Primeiru Ministru haktuir, Susesu Planu ida-ne’e depende ba koordenasaun forte entre ministériu sira. Nia la bele sai serbisu husi ministériu ida de’it maibé nudar servisu integradu ida husi ministeriu sira hotu.

Ministériu Edukasaun presiza serbisu hamutuk ho Ministériu Saúde iha programa nutrisaun no vasinasaun eskolár (KRA 7 no KRA.

 Ministériu Solidariedade Sosiál presiza liga Bolsa da Mãe no SANUTRIO ho servisu saúde inan-oan (KRA 10 no KRA 7). SEFOPE presiza alinha formasaun TVET ho nesesidade ekonómiku no merkadu serbisu (KRA 3). MJDAC presiza harii sentru juventude no liga juventude ba oportunidade ekonómika (KRA 4, 5, no 6). No MPIE/UPI presiza koordena hotu-hotu, garante dadus di’ak, no monitoriza rezultadu (KRA 9).

Aleinde ne’e, ita presiza mós hametin sistema baze de dadus ita-nian EMIS, HMIS, no rejistu benefisiáriu unifikadu atu nune’e ita bele fó prestasaun-kontas no foti desizaun bazeia ba evidénsia.

Antes konklui, Ha’u hakarak dehan ba ita hotu katak, Planu ida-ne’e la’ós dokumentu de’it maibé Ida ne’e ita hotu nia kompromisu ba futuru Timor-Leste, ba labarik sira ne’ebé sei aprende hela, ba katuas no ferik ferik sira ne’ebé sei moris, ba joven sira ne’ebé sei buka hela serbisu, no ba família sira ne’ebé seidauk hetan protesaun liu-liu ba sira neʼebé mak lian laék tebes iha ita nia sosiedade.

Tanba ne’e, ha’u husu ba ita hotu atu konfirma no valida Planu Médiu-Prazu Pilár Sosiál ida-ne’e ho responsabilidade tomak, no atu foti kompromisu firme hodi konkretiza iha implementasaun liuhusi koordenasaun, dedikasaun, responsabilidade no disiplina hodi Harii Timor ida saudável ho nia povu ida nebe matenek ho protesaun sosial ida di’ak liu, nudar fundasaun ba Timor-Leste ida prósperu.

Share This

COMMENTS