Diskursu Públiku : Preparasaun Timor Leste Adere Ba ASEAN

Diskursu Públiku : Preparasaun Timor Leste Adere Ba ASEAN

Timor-Leste nu’udar paíz soberanu, ida mesak harii hosi vontade populár timoroan hotu nian. Restaura nia independénsia iha loron 20 fulan-maiu, 2002, hosi okupasaun ilegál Indonézia no Portugál. Jeografikamente, Timor-Leste lokaliza iha rejiaun sudoeste aziátiku, ne’ebé iha poténsia ba kooperasaun bilaterál no multilaterál entre nasaun sira iha rejiaun ida-ne’e hodi fortifika dezenvolvimentu iha setor oioin, hodi bele lori moris prósperu ba povu no estadu.

Maluk audiensia sira hotu,

Iha biban kmook ida ne’e, ha’u RIVALDO SANCHO TILMAN CARDOSO, sei aprezenta diskursu ho temátiku “PREPARASAUN TIMOR-LESTE HODI ADERE BA ASEAN”.

Ha’u Inisia ho perguntas,
1. Saida mak ASEAN?
2. Saida mak daudaun ne’e Timor-Leste Prepara?
3. Oinsa Timor-Leste adere ba ASEAN no Benéfisiu Saida ba Timor-Leste?


Tuir Website Ofisiál ASEAN.Org haktuir, Associations of South East Asian Nations (ASEAN), hanesan organizasaun rejionál ne’ebé funda husi nasaun sudeste-aziátiku iha Loron 08 fulan Agustu tinan 1967 hanesan Filipina, Indonézia, Malázia, Singapura no Thailandia, ne’ebé hanaran DEKLARASAUN BANKOK. Deklarasaun ne’e hakarak servisu hamutuk hodi alkansa kresimentu ekonómiku, Dezenvolvimentu Sósiu-kulturál, Paz no Estabilidade iha rejiaun.

 

Hafoin Nasaun lima seluk hanesan Brunei, Vietnam, Laos, Myanmar no Kambodia hola parte, iha ne’ebé ho nia populasaun agora hamutuk 650 millaun.


ASEAN Opta pilár tolu ba nasaun membru sira hanesan, (1). Pilár Komunidade Polítika no Seguransa ne’ebé garantia paz no estabilidade, livre no neutru, (2). Pilár Ekonómia ne’ebé integradu ho karaktér merkadu úniku no livre ho baze ba produsaun, ekonómiku kompetitivu no ekuitativu no integrasaun iha ekonómia globál. (3). Pilár Sósiu-Kulturál ne’ebé iha Solidariedade No Partisipasaun Juventude Ba Empregu, Informasaun, Kultura, Edukasaun, Siénsia No Teknolojia, Meiu Ambiente, Dezaste Naturais No Seluk Tan.


Bazeia ba pilár tolu ne’e, iha tinan 2015 no iha tinan 2023 ASEAN halo avaliasaun ba preparasaun Timor-Leste nian, maibé to’o agora ita seidauk asesu rezultadu husi asesmentu refere. Maske nasaun balun afirma prontu apoiu Timor-Leste nia adezaun hanesan Indonézia, Malázia, Singapura, Kambodia, Filipina inklui sira seluk, iha ne’ebé Timor-Leste mós partisipa iha reuniaun alta ASEAN no sai Observadór.


SENHORES NO SENHORAS, NO AUDIÉNSIA SIRA HOTU


Dezde 2002, Timor-Leste halo preparasaun naruk liu husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN 2011-2030) hodi dezenvolve Setór Ekonómia Nasionál, Infraestrutura Bázika, Fortalesimentu Institusional No Dezenvolvimentu Sosiál. Iha tinan 2023 Timor-Leste Partisipa dahuluk iha Konferénsia Internasionál entre paíz membru ASEAN iha Labuan Bajo Indonésia, enkuantu iha nonu guvernu konstitusionál estabelese mos Vise Ministra Assuntu ASEAN hodi luta no prepara-an diak liu tan ba adezaun refere.


Wainhira adere ba ASEAN, Timor-Leste sei halo: 1. Integrasaun Ekonómiku katak Membru ASEAN sei fo asesu boot ba merkadu intenasionál ho ema liu 650 milliaun, 2. Hametin seguransa no estabilidade regional ne’ebé nakloke ba Diálogu, Kooperasaun No Kontra-Terrorizmu iha Rejiaun Sudeste Aziátiku. 3. Hametin diplomasia Timor-Leste ba nasaun seluk. 4. Hetan asesu ba asisténsia tékniku no dezenvolvimentu Kapitál umanu ne’ebé bele estimula Dezenvolvimentu Infraestrutura, Edukasaun, Saúde, Turizmu No Moderniza Governasaun.

Maske nune’e, maibé dezáfiu boot ba Timor-Leste maka iha tinan 2023 ita nia Produtu Internu Brutu (PIB) Ho 3.1%, Inflasaun 5.5%, Dependente Ba Importasaun Ho 95%, Malnutrisaun 48%, Seguransa Alimentar 36%, Dezempregu 9.6%, Kiak Númeru Um Iha ASEAN Ho 41.2%, Ekonómia Kiik, Kapasidade Kompete Iha Merkadu Intenasionál Menuz, Jestaun Rekursu Naturais no Rekursu Humanu menuz, Prezervasaun Kultural ne’ebé menuz, Infraestrutura Bázika hanesan Estrada, Ponte, Portu, Aeroportu Seidauk Prense Standarte Internasionál.


MALUK AKADEMISTA SIRA HOTU NO AUDIÉNSIA SIRA


Realidade ida ne’e, ezije sidadaun hotu-hotu ninia konsiénsia no responsabilidade liliu governante sira, polítiku sira, hodi harmoniza Lejislativa, asegura no promove boa governasaun, konsolida instituisaun estadu no hasa’e kapasitasaun ba rekursu humanu, hasa’e kapasidade negósiu no hametin kooperasaun bilaterál no multilaterál. Inklui Setór privadu, kooperativa no públiku sira tenki dezenvolve-an

 

Nune’e bele garante paz no seguransa, kontribui ba ekonómia sustentável no dezenvolvimentu sósiu-kulturál tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS).
Atu konklui, Hanesan Sivitas Akadémikas iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e, rekomenda ba :

Guvernu Timor Leste tenki investe sériu iha Setor edukasaun, Saúde, infraestrutura sira hanesan Estrada, Ponte, Portu, aeroportu, hotél, restaurante, edifísiu sira ne’ebé ho kualidade, durabilidade no sustentabilidade tuir estardante internasionál
Guvernu tenki investe iha setor agrikultura hodi hasa’e produsaun agríkola hanesan Pekuária, Peskas, Floresta, nune’e bele reduz taxa importasaun sira husi rai-liur


Ikus liu, Adezaun Timor Leste ba ASEAN ne’e importante, krusial no razoavel, tanba ne’e, ita tenki luta hamutuk hanesan uluk heroi sira luta ba ukun an to’o hetan independensia, ohin ita tenki hamutuk nafatin iha servisu ba konkista objetivu komum adezaun ba ASEAN, harii sosiedade ne’ebé paz, justu, prósperu no laiha obstákulu ba jerasaun vindouras sira nian.

Luta Naruk Ba Ita Hotu
Saudasoens Matter Sapientia
Obrigadu Wa’in

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )