Komunidade Barak Halerik Ba Bee, Dadus Amostra 85,6% Asesu Ona Ba Bee no Saneamentu

Imagem Intrevista Presidente Bee Timor-Leste Carlos do Reis iha Salaun CNE, Kuarta-Feira, (27/07/2022)

SAPNewsTL, Dili : Assosiasaun HAK (Hukum, Hak Asasi dan Keadilan) realiza Semináriu Nasionál ho tema Asegura Sustentablidade Sistema Bee, Saneamentu no Ijiene Rurál, Presidenti Bee Timor-Leste Carlos do Reis hateten ema ne’ebe asesu ona ba bee hamutuk 85.6%, enkuantu Guvernu sei servisu ho parseiru sira hodi dada bee ba komunidade

“Komunidade iha areia rurais no remotas durante ne’e ladauk asesu bee,  tinan-tinan ita sempre ko’alia bee no saneamentu ne’e setor importante ba moris diak povo nian. Liliu atu hadia saude publiku, maibe investimenru ne’ebe ita hala’o iha setor ne’e ladun maximu, tanba governu hili opsaun hanesan iha periodu primeiru governu investe mak eletrisidade investe kuase 1.3 milhoes ital eletrisidade” Dehan Presidenti Bee Timor-Leste Carlos do Reis ba Jornalista sira iha Salaun CNE, kuarta-feira (27/07/2022).

Nia Afirma, rezultadu kuaze teritóriu tomak maioria 90% (87%) komunidade ne’ebe asesu ona eletrisidade, agora mos governu esforsu makas atu investe tan Bee no Saneamentu.

“Ita garantia governu halo ona estiminasaun kuaze iha ona komitmentu 178 milhões ital bee no saneamentu ne’ebe mak lansa akordu ida ho Ministeriu Solidariedade Sosial no Inkluzaun (MSSI) sira apoiu ho 420 milhoes, husi numeiru refere 308 milhões ba deit setor saneamentu ba trata bee”. Nia Afirma

Entretantu, iha Municipiu Baucau governu investe 30 ital milhoes no 5 milhoes mai husi governu rasik no 25 milhoes mai husi imprestisimu.

“Aleinde ida ne’e Same, Viqueque, Lospalos governu komete atu investe 62.5 milhoes hodi hadia sistema sira husi kapital municipiu sira nian. Tinan kotuk deit governu konsege tau osan 36 ital milhoes liu husi Bee Timor-Leste ho intensaun atu melhora sistema sira iha Postu no Rurais hodi asesu ba bee, no mos tinan ida ne’e deit governu investe tan 17 milhões”. Tenik Nia

Agora sira halo koperasaun ho parseiru sira hodi halo reforsa tan atu hadia sistema sira ne’e hotu,  atu bele garante fornesimentu bee ba komunidade sira hotu.

“Tuir dadus Bee Timor-Leste ema ne’ebe asesu ona ba bee ne hamutuk 85.6% ital mesmu ita nia dadus hatudu tun ka sae maibe komunidade barak mak sei halerik ba bee mos. Agora ami garante nu’udar liman ain governu nian, ami sei esforsu ho kbiit tomak hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu hodi hadia bee no saneamentu”. Nia Dehan

Iha fatin hanesan Diretor HAK Sisto do Santos Haktuir Komunidade sira fo valor ba esforsu parseiru dezenvolvimentu nacional hamutuk ho SAS kanaliza hela bee mos ba komunidade sira iha areia rural,.

“Iha KPK sistema Bee hamutuk 41, Likisa no Manufahi ami hare katak iha 34 sistema bee mak lao ho efetivu, iha dejafiu husi sistema seluk hasoru ne’ebe mak labele la’o no paradu,  tanba la iha kbiit atu resolve sistema kanu iha Manufahi no Alas, iha sistema ne’ebe mak ami halo audutoriu social no enkontru sira la’o la ho regular, nune’e sira nia taxa rasik mos la iha”. Nia informa

Dejafiu bo’ot ba monitorizasaun no operasional ba torneira sira, ne’e sai risku bo’ot ba grupu vulneravel sira, liliu ba feto no labarik sira.

“Iha area rural ne’ebe mak ami HAK halo hamutuk ho parseiru sira, halo auditoria social ida ne’e nota katak fornecedor sira husi parte postu sira nia monitoring ne’e la akontese, tanba menus de rekursu no komunidade mos labele asesu ba torneira bee ne’ebe iha, tan ne’e husu ba municipiu tolu (3) Dili, Manufahi no Likisa atu aprezenta Problema sira ne’ebe mak hasoru iha sira nia munisipiu”.Tenik nia

Nia hatutan Presidete da Repúblika mos sita ona iha dia 19 de Maio katak asuntu bee moos sai prioridade estadu nian ba povu Timor-Leste.

“Ami sujere orsamentu ne’ebe investe ho 6 milhoes ne kiik tebes, tan ne’e presija aloka orsamentu ne’ebe ho minimu 10% ba leten, atu nune’e bele resolve ita nia problema bee mos iha Timor-Leste” Nia Dehan

Enkuantu, tuir monotorizasaun mak HAK hetan, komunidade sira ne’ebe mak iha areia rural, barak mak konsume deit bee merak, sira dependente deit ba bee mota nian, tan ne’e sai problema tebes ba komunidade,

Portantu, nia hateten planu 2030 sei la atinji ba komunidade hotu atu hetan bee moos, se karik obriga deit governu, maibe Save ida atu halo sucesu mak liu husi Parlamentu Nacional.

Jornalista : Esmeralda da Silva & Marcela Mesquita Lemos

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )