MPO Lori PNOT Promove Dezenvolvimentu Iha TL

MPO Lori PNOT Promove Dezenvolvimentu Iha TL

Imajen: Vise Ministru MPO Jose Maria dos Reis

SAPNewsTL, Dili: Ministériu Planu Ordenamentu (MPO) lori Planu Nasional Ordenamentu Territorial (PNOT) hodi promove dezenvolvimentu iha Timor-Leste tanba sai hanesan planu dahuluk hodi defini planu estratéjiku.

“Planu Nasionál Ordenamentu Territórial (PNOT) nu’udar planu dahuluk atu promove dezenvolvimentu territóriu nasionál tanba ne’e ita hotu mak sai hanesan autór prinsipal ba iha dezenvolvimentu territórial, parte susesu implementasaun PNOT-TL mak aprezenta ita nia proposta ne’e ba planeamentu territórial ho eskala nasionál tan ne’e ita tau hanoin hamutuk atu bele responsabiliza ba futuru dezenvolvimentu nasaun ne’e nian”, dehan Vise MPO José Maria dos Reis dehan ba jornalista sira iha Palasiu Governu kinta (16/03/2023). 

 Vise Ministru hatutan, PNOT-TL nu’udar instrumentu planeamentu territórial ne’ebé mak sei difine kuadru estratejiku ba iha organizasaun utiliza ba territóriu nasionál liu husi modelu nasionál ordenamentu territórial sai instrumentu sentrál ba orientasaun, integrasaun intervensaun iha setor públiku no setor privadu iha territóriu nasionál ho objetivu atu promove dezenvolvimentu ida sustentavel, integradu, equilibradu no justu.

Jose informa, instrumentu fundamental PNOT-TL sei difini quadru estratejiku ba organizasaun no utilizasaun territóriu nasionál haktuir ba karakteristika jeografika ekolojika no ambiental territóriu nian nune’e mós haktuir ba dinamika demokráfika sosiál no ekonomia sira no mós vokasaun funsional no produtivu tuir postu administrativu tanba ne’e mak PNOT-TL importante tebes ba dezenvolvimentu tanba PNOT-TL sei difini estratéjia ida ho nia objetivu sira fundamental relasiona ho organizasaun sira territóriu nasionál nune’e mós sei armoniza uza espasu sira ordenamentu rede infrastrutura prinsipál sira equipamentu koletivu no sistema naturál sira, instrumentu ida ne’e sei fo matadalan ba ba investimentu sira ne’ebé sei iha impaktu territórial ho interese ba estadu, parseiru ida ho valor ba prosesu desentralizasaun no mós ba futuru poder lokal nian atu nune’e bele kumpri ordenamentu territórial planu nasionál ordenamentu territórial.

Nia akresenta, sira sei orienta mós planu nasionál ordenamentu ne’e ba munisípiu sira hotu ne’ebé mak dadaun ne’e dezenvolve hela planu ordenamentu ba munisípiu sira mak hanesan sei loke dalan ba autoridade lokál sira ba futuru ohin mai atu nune’e bele halo jestaun ida ne’ebé efika no programadu ba territóriu munisípal inklui jere nia rikusoin ne’ebé mak sira iha tuir lei haruka ka sai vinkulativu ba entidade públiku no privadu sira ho objetivu atu promove dezenvolvimentu sosioekonomiku ba iha Munisípiu sira Atu nune’e bele pontensioliza ba iha territóriu nasionál nian.

Governante afirma, liu husi zonamentu prinsipál ne’e fo biban ba ukun nain sira atu bele foti desizaun ba opsaun polítika balun Atu nune’e bele promove dezenvolvimentu ida ho lais Hodi nune’e bele aktuir ba territóriu sira nia karakteristika vokasaun no espesializasaun sira Hodi nune’e mós bele kria ekonómika espesifiku ida ba dezenvolvimentu aseleradu zeeda ho objetivu atu promove dezenvolvimentu aseleradu iha reziaun balun no dezenvolvimentu Nasionál sira nune’e bele hetan insentivu fiskal balun Atu promove investimentu privadu sira no sei hetan fali investimentu ne’ebé que aas husi ita nia estadu.  

 

Reportajen: Juvinal Camoes 

 

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )