Fortifika Reziliénsia Hasoru Risku Klimátiku ! MTK & AND Hala’o Sorumutu Konsultivu

Imajem : Prezidente Autoridade Designada para Combate Alterasaun Climatika Felizberto Araujo Duarte, iha salaun Maubara room Timor Plaza (23/07/2024).

SAPNewsTL, Díli – Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTC) liu husi nia Diresaun Nasionál Meteorologia Geofizika (DNMG) kolabora ho Autoridade Nasional Designada para Combate Alterasaun Climatika, Institutu Publiku (AND. I.P sigla Portugués) realiza reuniaun konsultivu nasionál hodi reforsa rejiliensia hasoru perigu Hidro-Meteorologia iha Timor-Leste.

Prezidente Autoridade Designada para Combate Alterasaun Climatika Felizberto Araujo Duarte hateten, objetivu sorumutu ida ne’e, hodi hamosu diskusaun entre parseiru relevante sira hodi foti informasaun, input no rekomendasaun ba dezenvolve esbozu estratejia no lei meteorologia iha Diresaun Nasionál Meteorologia no Geofisika (DNMG).

“Programa ida ne’e faz parte husi projetu boot ida kona-ba oinsa haforsa ita nia rejiliensia hasoru perigu, Hidro-Meteorologia iha Timor-Leste, inklui dezenvolve planu estratejiku no lei metereologia iha DNMG”. Dehan Prezidente Autoridade designada, Felizberto Araujo Duarte ba jornalista iha salaun Maubara room Timor Plaza (23/07/2024).

Nia akresenta, AND I.P hanesan entidade ne’ebe ezekuta no kontrola fundu husi klimátika verde hodi jere atividade hotu ne’ebe tama iha projeitu, Melhora sistema alerta sedu hodi hari’i rejiliensia boot liu ba perigu Hidro-Meteorologia, entaun fundu ne’e disponivel ne’ebe jere iha nasaun, estrangeiru Corea do Sul.

“Osan ne’e mai husi fundu klimátiku verde, fundu ne’e disponivel iha estranjeiru, lokalidade iha sede ida ne’ebe lokaliza iha nasaun Corea do Sul, entaun nasaun barak tau osan fundu ne’e atu bele ajuda nasaun kiik oan sira ne’ebe hetan impaktu mudansa klimatika hanesan Timor -Leste elijevel, atu bele asesu ba fundu ne’e, maibé atu hetan fundu ne’e tenki liu husi ajensia internasional ou nasional sira ne’ebe akredita ona”.

Prezidente AND I.P fundamenta, fundu husi klimátika verde rekoiñese ona, entaun fundu ne’e fó apoiu orsamentu 21 milhoes ital hodi jere atividade hotu kontra mudansa klimatika, inklui Governu kontribui osan setesentus mil (700.000 USD) maibé ne’e kategoria osan liu husi salariu funsionáriu sira nian, maibe osan boot liu 20 milhões mai husi klimátika verde.

“Gastu de operasional 20 ital milhoes
ne’e mai husi klimatika verde, ne’e fo liu husi organizasaun internasional, Nasões Unidas nia ajénsia, ONU toma konta ba protesaun bilateral entaun sira fo osan ne’e balun 3 milhoes ba Diresaun Nasionál Meteorologia Geofisika mak jere hodi koloka ba nia departementu no serbisu sira ne’ebe hala’o”. Nia sublinha

Nia hatutan, iha tinan kotuk orsamentu fundu verde aloka millaun ida (1) ba diresaun (AND I.P) mak halo menajementu, inklui aloka balun ba Autoridade Protesaun Sivil (APC) hodi kompra ekipamentus sira, balun apoiu ba Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTC sigla Portugués), apoiu ba Diresaun Nasionál Meteorologia no Geofisika no mos apoiu ba Kruz Vermelha Timor-Leste (CVTL).

“Entaun osan balu tau ba alterasaun mudansa klimátika, tamba ne’e aktividade finansia husi osamentu ne’ebe mak iha hodi ajuda programa ne’e no jere ba MTC, DNMG, Autoridade Protensaun Sivil, no CVTL, objetivu atu bele halo diskusaun buka informasaun atu nune’e iha futuru mai ita bele estabilede estratejia meteorologia iha Timor – Leste”. Nia informa

Jornalista : Juvita Guterres

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus (0 )