Vizita AMRT, I.P ! Veteranu Austrália Konta Jovens Timoroan Badinas & Servisu Makaas

Imagem : Kordenador delegasaun veteranu Michael Stone iha Salaun AMRT Díli, 24/04/2025

SAPNewsTL, Dili : Eis Guerileiru na’in 30 husi Australia, Estadus Unidus Amérika, Irlandia, no Nova Zelandia hala’o vizita ofisiál ba Arkivu Muzeu Resisténsia Timorense Institutu Públiku (AMRT, I.P), Kordenador delegasaun veteranu Michael Stone dehan, veteranu sira sente hakfodak bainhira haree situasaun aktual, joven sira badinas no servisu makaas.

“Ami hakfodak no kontente la horon ahi suar hanesan tempu uluk iha tinan 1999, haree progresu oioin, estrada di’ak no joven sira la’o ba mai, balun ba eskola iha mudansa barak mak pozitivu tebes, importante liu mak estuda konaba historia durante misaun INTERFET, UNTAET no misaun sira seluk tan, maibe liliu mak hatene historia Timor-Leste no oinsa lideransa no veteranu Timor-Leste halo rekonsiliasaun”. Dehan Kordenador delegasaun veteranu Michael Stone ba Jornalista sira iha salaun Muzeum Rezistensia, Colmera Quinta (24/05/2025)

Veteranu Michael salienta prezensa delegasaun iha Timor-Leste mai husi eis militar estranjeiru sira ne’ebe apoiu Timor-Leste nia luta iha tempu Indonesia, nune’e veteranu sira organiza malu hala’o vizita tanba antes ne’e veteranu Timor ho veteranu Australianu sira estabelese ona programa.

“Maluk sira ne’ebe ohin mai kompostu husi Australia, Nova Zelandia, Irlandia, Estadus Unidus, maioria eis militar balu mós uluk mai servi iha Timor-Leste durante misaun INTERFET, UNTAET, agora hamutuk ho veteranu sira, ami halo programa kuaze rua nulu ona iha Timor-Leste, no programa ohin loron nian, inklui loron bo’ot kona ba funu nian iha Australia no Nova Zelandia ne’ebe sempre selebra iha 25 Abril kada tinan” Dehan nia.

Koordenadór Michael Stone hatutan veteranu hirak ne’e balun senti trauma ho situasaun iha sira-nia rain maibé sira rasik to’o iha Timor-Leste hatudu sira-nia kontenti no agradese ba saida mak moris ne’ebe la hanesan tempu uluk funu nian.

“Ami husi Austrália liliu veteranu husi segunda Guerra Mundial hadomi kedas Povu Timor-Leste, Joven sira iha segunda guerra mundial ajuda ami nia Bei-Ala sira iha tempu susar durante kontra malu ho Japaun, nune’e mos kuandu ami mai ho INTERFET no UNTAET joven barak mos kontribui durante tempu rezistensia, ami senti kontenti kuandu hasoru joven sira ladun iha memoria hanesan uluk”.

Nia hatutan, hanesan veteranu ida nia parte enkoraja veteranu timoroan sira atu rekoñese kontribuisaun juventude timoroan ne’ebe apoiu estadu hodi dezenvolve setór oin-oin iha Timor-Leste. tanba nia rasik haree katak trabalhador timoroan sira ne’ebe servisu iha Australia badinas tebe-tebes.

“Tuir ha’u nia haree joven sira iha Timor-Leste badinas tebes, sira ne’ebe servisu iha Australia ne’e mos badinas tebes, ami nia haree mudansa ba oin laos ba kotuk, agora populasaun maioria ho joven susesu ne’ebe ita tenki realiza no rekoñese mak kontribui makaas ba klima dame no setor edukasaun, ha’u haree direita joven Timor-Leste sira ne’ebe servisu iha Australia di’ak tebes”.

Diretor Ezekutivu AMRT, I.P Jorge Alves

Diretor Ezekutivu AMRT, I.P Jorge Alves “We Moris” hateten, objetivu husi vizita delegasaun veteranu 30 husi nasaun hat (4) hodi buka hatene kona-ba ístoria luta libertasaun nasionál no hametin lasu amizade entre veteranu Timor-Leste ho veteranu sira husi estranjeiru ne’ebe kontribui ba prosesu luta Timor-Leste nian iha tempu difisil.

“Ohin Arkivu Muzeum Rezistensia Timorense hetan visita husi veteranu Australia sira, no ita hatene katak muzeum Rezistensia Timorense fatin ida ne’ebe hakerek historia Timor-Leste nia ruin no ran, entaun vizita ida ne’e importante tebes tanba aleinde sira mai lee istória hanesan nasaun viziñu, ita bele hametin lasu amizade”. Dehan Diretor Ezekutivu AMRT.IP Jorge Alves “We Moris”.

Ezekutivu AMRT hatutan veteranu sira ne’ebe mai husi nasaun vizinu, sira interesante atu hatene kona-ba prosesu luta Timor-Leste nian, nune’e guerileiru sira hakarak hala’o vizita iha muzeum rezistensia hodi haree kona-ba istoria sira ne’ebe Timor-Leste hakerek no arkiva iha Arkivu Muzeum Resisténsia Timorense.

“Timor-Leste ho Australia, ita nia amigu sira ne’ebe ohin mai halo vizita ne’e mesak veteranu no veterana de’it, sira mai iha Timor-Leste, hafoin sira sei fila ba tuir serimonia komemorasaun loron veteranu Australia nian iha nasaun Australia, vizita ida ne’e atu lasu amizade entre Veteranu Timor-Leste ho Veteranu Australia, no mos lasu amizade entre governu ho governu bele metin liu tan, sira mós bele haree direitamente historia Timor-Leste nia moruk no nakukun iha tempu okupasaun Indonesia”.Nia sublinha

Entretantu, Michael Stone informa katak
komunidade Veteranu sira iha Australia hakarak uza influensia koalia ho Governu empregador sira no setor oioin hanesan Hospitalidade, Turizmu hodi liga kampu traballu Australia ho timoroan ne’ebe iha vontade atu ba servisu, maibé tenki iha koiñesementu kona-ba lian inglesh

Journalista : Anina Gama & Dircia Belo

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )