Levanta Servisu Autoridade Regulador Aimoruk, MS Lansa Meeting On Pre-Bancmarking

Imajem Ministériu Saúde  hamutuk ho autoridade regulador ba aimoruk hafoin halo lansamentu Meeting On Pre-Bancmarking Of National regulatory System (NRS),  iha Novu Turizmu  tersa (14/02/23).

SAPNewsTL, Dili: Ministériu Saúde halo lansamentu Meeting On Pre-Bancmarking Of National regulatory System (NRS) hodi levanta servisu autoridade regulador ba aimoruk iha Timor-Leste

“Aktividade Meeting On Pre-Bancmarking  ida ne’e laos ba dahuluk, halo avaliasaun ba levantametu  kona-ba serbisu autoridade reguladora ba aimoruk iha Timor-Leste,  iha Ministeriu  Saude presiza  hatene los ita nia serbisu durante ne’e,  oinsa mak ita regula aimoruk sira  mai iha Ita nia nasaun, oinsa mak Ita kontrola  aimoruk sira,  rai iha ita nia armajen  no liu-Liu mak sosa aimoruk sira ne’ebe mak Ita halo prontu,  levantamentu hare’e hamutuk  pedidu  lubuk ida tan ne’e ohin mos ita konvida organizasaun mundial saude  atu ajuda ita  hare’e ita nia serbisu ida ne’e ” dehan Ministra da Saude Odete Maria Freitas Viegas iha Novu Turizmu  tersa (14/02/23).

Ministra hatutan, iha komisaun ne’ebe  lao tuir farmasia sira faan aimoruk ne’e,  identifika mos aimoruk sira ne’ebe mak iha hospital sira nee  no mos SAMES, MS  liu-Liu iha autoridade reguladora ida ne’e hala’o ona ninian knar ka kae, hein katak ho avaliasaun mak iha ne’e  bele hetan valor ne’ebe mak diak liu  para kompara ho reklamasaun dahuluk nian, sira sei halo levantamentu  mak klean nia koalia husi dokumentu  legal sira ne’ebe mak iha fo lisensa ba MS,  atu importa ai-moruk nia modelu, MS  mak fo knaar ba SAMES  atu hatama ai-moruk nia baze legal sira ne’e tuir SOP, sira  iha via simples ne’ebe mak iha para atu asegura kualidade ai-moruk ida ne’e mak sira sei avalia dokumentu sira ne’e.

Nia Informa,  autoridade reguladora ida ne’e hein  bele halo serbisu ba ai-moruk sira maski aimoruk tama sira halo la teste tanba  la iha laburatorium  maibe sira halo chek ai-moruk sira ne’e nia kualidade, haree ninia fizikamente ne’e halo nusa,  brosur iha ka lae, standar ka lae ne’e

“Ita hala’o hela hanesan ai-moruk falsu sira Ita hare husi ne’e la presija dehan Ita tenki dehan lori ba laboratorium foin ita identifika katak ai-moruk ne falsu ga lae liu husi ai-moruk nia fiziku Deit,  entaun buat kiik oan sira ne’e bele fo  ona informasaun MS maibe depende komisaun ne’ebe mak tur iha area ne’e, sira iha  kapasidade atu halo serbisu ida ne’e ka lae la persiza ema fo informasaun sai mak foin dehan aimoruk ne’e falsu”.nia salienta

 Iha  fatin hanesan Strategic Partnerships program Implementation Lead Indo Pacific Regulatory Strengtheniog Program  Paul  Huleah haktuir faze dahuluk sira mai para ajuda MS maibe kapasidade atu dezenvolve ne’e MS nian tanba sira mai atu mellora ka hadia diak liu tan

” Ida ne’e faze ba dahuluk, ohin ami serbisu mai husi Governu Australia maibe ami halo asesoria  atu bele hare oinsa fumarking ba autoridade nasional karik relatoriu ba sistema nian, ami agora sei  halo hela  ami nia resensiamentu to’o agora ami seidauk iha pontu de vista kona-ba rekomendasaun saida mak atu hare kona-ba kontrolu ai-moruk iha rai ida ne’e,  atu dezenvolve fila fali ne’e kapasidade iha Timor Leste liuliu MS nian,  kapasidade ami husi administrasaun  regulatoriu Australia nian mai atu bele tulun, oinsa mellora ka hadia liu tan serbisu relatoriu nasional iha Timor Leste hamutuk ho ema Timor oan sira”, tenik Paul

Enkuantu, Nia afirma, Timor-Leste presiza nafatin iha kuota ne’e tanba atu bele hare kona-ba klasifikasaun iha produsaun medikamentus  ne’e tenki iha nafatin apoiu ba kuota liuliu haree oinsa atu asegura  kona-ba kualidade ai- moruk ne’ ebe iha, entaun  tenki asegura kuota ne’e importante atu bele mellora liu tan kona-ba kualidade kontrolu ai moruk nain

Jornalista : Ermelinda Soares

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )