Ministériu 5 Sai Komisaun Hare’e Aihan Seguru Ho Kualidade Iha TL

Ministériu 5 Sai Komisaun Hare’e Aihan Seguru Ho Kualidade Iha TL

Imajen: Komisaun Nasional Ba Aihan Seguru Ho Kualidade husi Ministériu Lima Saùde, Agrikultura, Finansa no Komersiu Industrial hamutuk ho parseiru sira Iha Otel Novo Turismo tersa 14/03/2023

SAPNewsTL, Dili: Ministériu saúde hamutuk ho ministeriu agrikultura, obras publika, finansa no komersiu industrial sai komisaun nasional Codex nian iha Timor-Leste (TL)  tanba Timor-Leste sai membru Codex internasional iha 2018 hare’e aihan seguru no kualidade ba konsumidor sira.

“Iha 2018 Timor-Leste konsege sai membru codex alimentasaun ba nasaun 188, importansia Codex nian papel ne’e rasik atu proteje konsumidor sira tanba ita nia rai importasaun ba ai han lubuk ida ne’e mak ita konsege la kontrola, maibe liu husi meiu ida ne’e ministeriu ida idak-Idak iha responsabilidade atu bele kapasita rekursu hare’e ba hahan sira seguru no kualidade , atu nune’e ita mos bele dezemvolve ita nian an bele kompete iha nivel rezional no mos nivel internasional” dehan diretora jeral Odete da Silva Viegas iha salaun Otel Novo Turismo tersa (14/03/22).

Diretora hatutan, pontu vocal ministeriu saude, agrikultura, obras publika, finansas no komersiu industria, hamutuk ho ajensia autonomo sira ho FAO no Organizasaun Saude Mundial (OMS)  responsabilidade ba aihan seguru ida ne’e tanba  responsabildade ida ne’e koletivu lina ministeriu hamutuk parseiru ajensia sira no mos instituisaun privado ne’ebe mak tama responsabilidade atu hare politika estratejia ho regulamentu mak koalia kona -ba ai han seguru no kualidade fornese ba komunidade no bele kompete iha internasional ho standar Codex nian.

Odete Informa, Timor-Leste sai membru Codex presija estabelese komisaun nasional ba Codex, tanba ne’e mak bolu liña ministerial ne’ebé mak relevante atu bele tama mos ba iha iha komisaun ida ne’e depois kapasitasaun ba pontu fokal sira, sei hare ba iha standarte hotu-hotu ne’ebé mak relasiona ho ai-han seguru ho sistema oinsa atu kontrolu ai-han sira ne’e rasik, presiza iha ona standar ida ne’ebe mak nivel nasional, maibé tenke adapta ona ho Codex nia standarte.

Iha fatin hanesan reprezentante Organizasaun Mundial Saude Ardwin Mathur haforsa, ohin loron importante tebes atu rekoñese esforsu governu hala’o hodi estabele padraun ai han kualidade tanba Timor-Leste sai membru Codex hamutuk ho nasaun 188.

“Ohin loron ne’e importante tebes ita atu rekoñese esforsu governu hala’o hela hodi estabelese padraun ai-han kualidade tanba Timor-Leste sai ona membru ba Codex hamutuk nasaun 188, ida ne’e ita bele hamosu oportunidade barak ho mos responsabilidade sistema kontrolu ai-han”, tenik Ardwin

Ardwin akresenta, OMS no Ministériu ne’ebé mak oras ne’e halo ona avaliasaun ba sistema ai-han no iha lakuna sira presiza hadi’a ho serbisu diak liu-liu husi produsaun ai-han, transporte ai-han, ba armazenamentu ai-han hodi konsumu.

Reportajen: Esmeranda 

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )